Kiviõli kutsub inimesi eelarve juures kaasa rääkima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kiviõli inimesed saavad võimaluse kaasa rääkida, kuhu investeeringuraha suunata, on need lapsed, noored või sportimisvõimalused.
Kiviõli inimesed saavad võimaluse kaasa rääkida, kuhu investeeringuraha suunata, on need lapsed, noored või sportimisvõimalused. Foto: Erakogu

Kiviõlis oodatakse juba praegu 2016. aasta kaasava eelarve tarbeks ideid, kuhu inimesed ise eelarveraha kulutada tahaksid. 

Ehkki kaasava eelarve idee on põgusalt läbi käinud vaid eelarvekomisjonist ning kõige varem tuleks selle kasutamine kõne alla alles 2016. aastal, algatas Kiviõli volikogu IRLi fraktsioon ideede kogumise, kutsudes inimesi üles kaasa rääkima, mis on linna kitsaskohad ja kuhu raha kasutada võiks. Küll ei ole praegu selge, kui suure summa ulatuses kaasav eelarve tulla võiks. Seda muidugi juhul, kui algatus üldse ellu kutsutakse.

"Meil on kogu aeg mure selle pärast, et inimesed ei räägi linna küsimustes kaasa," põhjendas volikogu liige Risto Lindeberg, miks nad ideede korjamisega juba algust on teinud. Inimesed on passiivsed kaasa rääkima arengukava ja investeeringute kava koostamisel. Kaasav eelarve on veel üks võimalus panna inimesi kaasa rääkima, mida nende hinnangul linnas enim vaja oleks. Seejärel valitakse ideedest välja parimad ja elanikud saavad hääletada, millele raha kulutada.

Kuna kaasav eelarve on vaid idee tasandil ning pole selge, kui suures mahus ja millele nimelt raha kulutada võiks, on oodatud kõik ideed, olgu need siis investeeringud või hoopis tunnusürituse korraldamine, mis aitaks kaasa linna maine parandamisele. "Äkki tuleb idee, kuidas linna mainet parandada, ja sealt omakorda mõni hea mõte, kuidas inimeste väljavoolu linnast peatada," arvas Lindeberg. Isegi kui uuendused puudutaksid pinkide panekut või linnapildi korrastamist, oleks see ometi samm linna parema väljanägemise poole ja looks samuti parema kuvandi. Lisaks annab see linnajuhtidele suunad, millest inimesed puudust tunnevad, ja sealt võivad sündida ideed kas arengukava loomiseks või alus tulevaste aastate eelarve koostamiseks.

Kindlasti ei saa kaasava eelarve summa olla nii suur kui Tartus, kus inimesed on juba paar aastat saanud eelarveküsimustes kaasa rääkida ja kus on selle tarbeks ette nähtud 140 000 eurot. Küll võiks eeskuju võtta Elvast, kus kaasava eelarvega ehitatakse spordiväljakule tribüünid. Seal oli eelarve maht 10 000 eurot. (PR)

Tagasi üles