Eesti väärikas idapoolne visiitkaart

Narva promenaad kulgeb piki piirijõe kallast ligemale kilomeetri pikkusena Victoria bastionist kui Joaoruni. Foto: Ilja Smirnov

Põhjaranniku hinnangul on tänavune Ida-Virumaa aasta sündmus ligemale kilomeetri pikkuse kaldapromenaadi valmimine Narvas. 

Joaorust algav promenaad  kulgeb piki Hermanni kindlust ja Sõpruse silla alt Victoria bastionini. Selle äärde jäävad mitmed puhkeplatsid, terrass, purskkaev, päikesekell ja palju muud. Victonia bastioni jalamil kulgeb Euroopa allee, mille 28 valgustit sümboliseerivad Euroopa Liidu liikmesriike.

Kuigi ligemale viis miljonit eurot maksma läinud promenaadi rajamine kulges üle kivide ja kändude ning tähtaegu tuli edasi lükata, on Narva linn saanud juurde õdusa jalutuspaiga nii oma elanikele kui piirilinna külalistele.

Sealt on hea heita pilk ka teisel pool Narva jõge olevale Venemaa kaldale. Ilmselt kulgeb mööda vastvalminud promenaadi juba järgmisel aastal ka Narva energiajooksu rada. See rahvaspordiüritus on kiiresti tõusnud Eesti tuntumate ja osavõturohkemate hulka.  Uus promenaad on veel üks põhjus, miks tulla Narvat vaatama.

Ühtlasi on valminud promenaad nii Eesti kui Euroopa Liidu väärikas idavärav ja visiitkaart kõigile neile, kes Venemaalt siiapoole tulevad. Sellel paigal on eriti sümboolne tähendus, pidades silmas ka lõppevat aastat, mis läheb ajalukku Venemaa ja läänemaailma uue vastasseisu aastana. Tuledesäras promenaad asub selle vastasseisu geograafilisel eesliinil.

Kahtlemata on uue külma sõja märgid, vastastikused sanktsioonid, rubla ja nafta hinna kukkumine, aga ka üldine usaldamatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes  avaldanud tuntavat mõju Ida-Virumaa elule. Turismis, kaubavahetuses, logistikas ja muudes valdkondades, millega on suuresti seotud olnud  maakonna arengusuunad, tuleb arvestada tagasilöökidega. Praeguses välispoliitilises õhkkonnas ei saa eeldada, et riikidevaheline koostöö toimiks sellisena, nagu veel hiljuti plaaniti. See on reaalsus, millega tuleb kohaneda ja otsida uusi võimalusi.

2014. aastat võib Ida-Virumaal nimetada ka Narva aastaks. Maakonna suurim linn paistis tänavu teiste seast suurte tegudega silma, nagu temalt ongi põhjust eeldada. Seal said valmis esimene korralik kunstmuru ja tribüünidega jalgpallistaadion, Virumaa suurim Astri kaubanduskeskus. Narva logistika ja tööstuspargis seadsid end sisse mitmed uued ettevõtted, mille hulgas on tööhõive seisukohast kaakukaim osa  Aquaphori veefiltrite tehasel, kus peaks tööd saama 300 inimest. Narva humanitaargümnaasium osutus riigieksamite tulemuste põhjal Eesti kõige tugevamaks kooliks.

Eesti poliitikud on üha sagedamini hakanud Narvat külastama ja mõistnud, et parim võimalus riigi poliitika selgitamiseks on vahetu suhtlemine.  Narvas toimus sel kevadel ka Põhja- ja Baltimaade ning Visegradi riikide välisministrite kohtumine, kus mõisteti hukka Venemaa agressioon Ukraina suhtes.

Juba paari kuu pärast võõrustab Narva taas hulganisti külalisi, kes tulevad vabariigi presidendi kutsel Ida-Virumaale tähistama Eesti Vabariigi sünnipäeva. Narvas peetakse 24. veebruaril  kaitseväe paraad ja kui mitte enne, siis sel päeval tasub uut promenaadi sõita vaatama kõigil neil, kes seda varem pole jõudnud teha.