Sillamäe tahab taastada reisilaevaliiklust

Viimati sõitis reisilaev Sillamäe ja Kotka vahel 2007. aasta oktoobris. Foto: Matti Kämärä

Sillamäe sadam küsib riigilt ligikaudu kuus miljonit eurot, et ehitada üheskoos uus kai, mis võimaldaks vastu võtta ka reisilaevu, et taastada üle kümne aasta tagasi katkenud reisilaevaliiklus Soomega. 

Sadama turundusjuht Andrei Birov ütles, et riigiga kahasse reisikai ehitamisest on sadama esindajad Eesti poliitikutega rääkinud juba kolm aastat. "Nüüd panime ametliku kirjaliku ettepaneku teele," sõnas ta, lisades, et kai maksumus on suurusjärgus 12 miljonit eurot ja riigilt küsitakse sellest summast poolt.

Praegu ei saagi Sillamäel reisilaevu vastu võtta

Birovi sõnul on erinevalt kaubalaevade kaidest reisilaevakai tasuvusaeg Sillamäel märksa pikem. "Ilmselt kulub 50 aastat, et see raha tagasi teenida. Sadama jaoks üksi pole mõistlik sellist investeeringut teha. Samas piirkonna arendamise seisukohast on reisilaevade vastuvõtmise võimalus tähtis. Kui valitsuselt tuleks kindel sõna, et nad võtavad selle ettepaneku vastu, siis läheks kopp kohe maasse ja aasta pärast võiks Sillamäel juba reisilaevu vastu võtta," sõnas ta.

Reisilaevaliiklus toimis Sillamäe sadamas 2006. aasta maist 2007. aasta oktoobrini, mil Sillamäe ja Kotka vahel kurseeris reisilaev Vironia. Liini opereerinud Saaremaa Laevakompanii tütarfirma OÜ Narva Line lõpetas reisijate veo, tuues põhjuseks Vene partneritega edutult lõppenud läbirääkimised, kus püüti saavutada õigust sõita Sillamäe ja Kotka vahel otseteed pidi läbi Vene territoriaalvete. Ringiga sõiduga kaasnes kaks lisatundi, mis vähendas reisijate huvi.

Hiljem on reisilaevaliikluse taastamine korduvalt päevakorral olnud, kuid see pole seni õnnestunud. Neli aastat käis Sillamäe ja Ust-Luga vahel praam, mis vedas veokeid, ning seda eelistas osa logistikafirmasid kasutada maantee piiripunkti ületamise asemel.

Birovi sõnul on nüüdseks mitmete laevaliinide operaatorid soovinud taas avada nii Sillamäe-Kotka kui ka Sillamäe-Peterburi reisilaevaliine. Ent see kai, kus kümme aastat tagasi Vironia randus, ei ole reisilaevade vastuvõtmiseks enam sobiv. "See on ehitatud naftatooteid, kemikaale ja muid kaupu vedavate laevade jaoks. Karmistunud nõuded ei lubakski nende vahel enam reisilaevu vastu võtta," kinnitas Birov, lisades, et reisilaevad saavad regulaarselt hakata Sillamäel käima alles siis, kui neile ehitatakse eraldi kai.

"Kõik muu infrastruktuur on olemas. Ka terminalihoone, mida tuleb vaid remontida ja ilmselt ka laiendada," sõnas ta.

Linnavalitsus saatis oma toetuskirjad

Sillamäe sadama ettepanekut toetab ka linnavalitsus, kes saatis majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile ning riigihalduse minister Jaak Aabile kirjad, milles tehakse ettepanek planeerida valitsuses koostamisel olevast Ida-Viru programmist raha Sillamäe reisisadama ehitamiseks.

Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg ütles, et Ida-Viru programmist on mõistlik toetada selliseid investeeringuid, millel on suurem mõju kogu maakonna arengule. "Reisisadama rajamine on kindlasti üks selline ettevõtmine, mis hoogustaks kogu Ida-Virumaa turismitööstust ning tooks maakonda lisatulu ja -töökohti," sõnas ta.

Peale selle oleks reisisadam koos selle juurde kavandatava jahisadamaga Kalbergi sõnul loogiline jätk mullu lõpetatud Merepuiestee renoveerimisele ja tänavu algavale tulevase reisisadama asukoha juurde ulatuva rannapromenaadi ehitusele.

EASi poolt heaks kiidetud rannapromenaadi rahataotluses märkis Sillamäe linnavalitsus, et 2022. aastal on oodata, et selleks ajaks taastub reisilaevade liiklus ja reisijate arv ulatub 345 800ni aastas. Kauba- ja reisijate voo planeerimisel on reaalne saavutada ligikaudu 20 protsenti olemasolevast voost Tallinna-Helsingi liinist.

Valitsus on lubanud alates tänavuse aasta teisest poolest investeerida Ida-Virumaa programmi raames nelja aasta jooksul piirkonda üle 200 miljoni euro.