"Kevadtormi" jälgede silumine kestab veel nädalaid

Suurõppuse käigus ümber pööratud mättad pöörab õigeks ja silub ära kaitseväe lepingupartner.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ehkki juba reedel lahkusid tuhanded õppusel "Kevadtorm" osalenud inimesed ja masinad Ida-Virumaalt, kulub õppuse jälgede kustutamiseks veel pikki nädalaid. 

Suurõppus "Kevadtorm" tõi Ida-Virumaale nädalaks ajaks üle 5000 osaleja, kes kasutasid sõjapidamiseks kõikvõimalikke masinaid alates tavalistest sõiduautodest ja lõpetades üle 60 tonni kaaluvate tankidega. Õppuse käigus nii masinatega kui muul moel tekitatud kahjudest on lõviosa tänu uuele mobiilirakendusele juba kaardistatud ning selle parandamisega hakkab toimetama kaitseväe lepingupartner. 

Jälgi maha ei jää

"Põhimõtteliselt silume ära kõik jäljed. Ka need, mis on sügaval metsas," lubas 1. jalaväebrigaadi teavitusspetsialist Marina Loštšina. Kui kaua selleks aega kulub, on keeruline öelda: see sõltub koostööpartneri tööde mahust, aga ka näiteks ilmast, sest märjale maastikule võib silumistööga uuesti kahju teha. 

Põhimõtteliselt silume ära kõik jäljed. Ka need, mis on sügaval metsas.

Marina Loštšina

Tööd, mis on tänu uuele mobiilirakendusele fikseeritud enam-vähem kohe pärast üksuste liikumist või lahingu toimumist, seatakse prioriteetsuse järjekorda. Nimekirjas kõige kõrgemal kohal on üldkasutatavad alad, sealhulgas teed, mille pealt hakati padrunikesti koristama juba lahingu käigus. 

Ehkki imitatsioonivahendid ja nende kestad ei ole iseenesest ohtlikud, on neil teravaid servi, mis võivad lõhkuda autode rehve. "Meil sellel aastal selliseid juhuseid pole olnud, kuid varem on see olnud probleemiks, mistõttu tsiviil-militaarkoostöögrupp CIMIC alustabki kestade korjamist kohe," ütles teavitusspetsialist. Autoga lahingukohast üle sõites tasub aga alati ettevaatlik olla. 

Ehkki Ida-Virumaa teedel sõitis selle nädala jooksul väga rasket tehnikat üle 60 tonni kaaluvate tankideni välja, siis ohtu, et ülirasked masinad teele kahju teevad, siiski pole: tanki roomikud tagavad selle, et raskus jaguneks ühtlaselt. Kõik liikumised on maanteeametiga ka kooskõlastatud. "Üksikutes kohtades sai tee kahjustada, aga seda mitte põhimaanteel − need kahjud kõrvaldame samuti," lubas Loštšina. 

Kõige tavalisemad kahjud on aga masinatega sisse sõidetud rööpad maastikul. Lihtsamad nendest, mida pioneeripataljon suudab ja jõuab siluda, saavad korda kiiresti. Juhul kui kahju on teistsugune ja seda pole võimalik likvideerida, tuleb kahju saajaga saavutada muu kompromiss. Selliseid juhuseid siiski väga palju pole, nagu ka seda, et keegi püüaks oma muul moel sündinud kahjusid õppuse kaela ajada: kõik alad, kus tegevused on käinud ja üksused liikunud, on kaardistatud, mis teeb sellised pettused keeruliseks. 

Võimalikest kahjudest võib teada anda aga ka veel pärast õppust, et kahju ei kannataks need inimesed, kes iga päev kohapeal ei ela ning kõiki oma valdusi kohe kontrollida ei jõua. 

Häid asju teevad ka

Vastutasuks õppusega kaasnevate ebamugavuste eest püüab kaitsevägi kogukonnale ka midagi tagasi anda. "Kui käime õppuste alasid omavalitsustes kooskõlastamas, küsime tavaliselt kohe, kas me saaksime millegagi kasulikud olla, ning kui selline koostöökoht leitakse, oleme rõõmuga valmis aitama," ütles Loštšina. 

Näiteks võttis pioneeripataljon sellel aastal Kiviõli linnas maha ohtliku puu. Kuna 30meetrise puu langetamine oli majade ja elektriliinide läheduse tõttu keeruline, toimetasid pataljoni reservväelased puuga terve pika päeva. Samuti vahetati Lüganuse vallas Matka külas välja üks truup, tänu millele sai korda ühe eaka inimese muidu suurvee alla jääv kodutee. 

Ühel põllul, kus peremees kartis olevat viimasest maailmasõjast pärit vanu lõhkekehi, tegi tööd pommirühm. "Midagi ohtlikku nad ei leidnud ja nüüd saab peremees südamerahus seal põllutöid teha," selgitas ta. 

Kõik tegevused ei ole alati ette planeeritud − näiteks aitasid briti sõjaväelased Mäetagusel poistel jalgrattaid parandada. 

"Sügistorm" ei ole alternatiiv

Selleaastase õppuse ajal tuli Ida-Virumaa eri kohtadest teateid leitud põdravasikate kohta. Viis vasikat viidi metsloomade taastuskeskusesse. Selle peale tegi liit avaliku pöördumise, kus pani ette muuta "Kevadtormi" toimumisaega, mis nende hinnangul võiks olla kas talvel või sügise poole, kui loomalapsed on suuremad ja tugevamad ning linnud munadest ammu koorunud. 

""Sügistorm" kõlab sama hästi kui "Kevadtorm", kuid sügisajale viidud õppus säästab vähemalt mingilgi määral elusloodust," seisab petitsioonis, millele on alla kirjutanud üle 1000 inimese.  

Ehkki loomakaitse liidu sõnul tuleb neile igal kevadel õppuse ajal teateid suurulukite hüljatud poegadest, on teema Loštšina sõnul nendele uus. 

"Kaitseväele on alati oluline, et õppused kahjustaks ümbritsevat elukeskkonda võimalikult vähe. Nagu kõik Eesti inimesed, hoolime me Eesti looduse tervisest ja peame seda tähtsaks. Kuid inimesed on andnud kaitseväele ka ülesande kaitsta vajaduse korral meie eluviisi, ühiskonda ja kodusid, mistõttu peame leidma tasakaalu sõdurile parima väljaõppe andmise ja mitmete teiste ühiskonda puudutavate huvide vahel, sealhulgas loodus ja selle heaperemehelik kasutamine," rääkis Aivo Vahemets kaitseväe pressijaoskonnast, lisades, et nad on kehtestanud alad, kus ei liiguta ja kus midagi ei toimu, just loomade ja looduse säästmiseks. 

Koos Eesti metsloomaühinguga hakatakse välja töötama reegleid ja teavitamist sellisteks puhkudeks, kui leitakse mahajäetud loomalaps. 

"Kevadtormi" lükkamine muule ajale ei ole võimalik, sest see sõltub väljaõppetsüklist, mis algab eelneva aasta juulis ja oktoobris ning kulmineerubki maikuus ning on kooskõlas ka Eesti haridusasutuste õppetsükliga. "Kaitsevägi ei ole isoleeritud muust ühiskonnast ja nii peame arvestama, et juunis lõppeb 12. klassi õpilastel kooliaasta ja juulis saavad uued sõdurid tulla aega teenima ning maikuus väljaõppe lõpetamine võimaldab neil valmistuda õpingute jätkamiseks üli- või kutsekoolis. Väljaõppetsükli ümbertegemine eeldaks suuremahulisi muudatusi kogu ühiskonnas. Kui ka teoreetiliselt nihutada "Kevadtorm" sügistalve, siis tõenäoliselt oleksid võimalikud kahjud maastikule hoopis suuremad, kuna ilmad on vihmased ja pinnas pehme," selgitas ta. 

Tagasi üles