Eesti Energia tahab Ida-Virumaa lubjakivi toimetada Rail Baltica ehitamisele

Andres Vainola hinnangul tekib Eesti Energia kaevandustes põlevkivi kaevandamisel aastas neli miljonit tonni lubjakivi, millest praegu kasutatakse ära vaid ligikaudu viis protsenti.

FOTO: Matti Kämärä

Eesti Energia soovib miljoneid tonne lubjakivi, mis tuuakse Ida-Virumaal maa peale koos põlevkivi kaevandamisega, toimetada Rail Baltica raudteetammi ehituseks.

Eesti Energia sai oma plaanile tuge Tallinna tehnikaülikoolilt (TalTech) tellitud uuringust, mis kinnitas, et põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusena tekkiv lubjakivi sobib raud- ja maanteede ehitamisel täitematerjaliks, teatas ettevõte. 

Uuringu üks järeldus on ka see, et Eesti Energia lubjakivi kasutamine Rail Balticu ehitamisel võimaldab leevendada keskkonnakahju, mis kaasneks uute karjääride avamisega. Mitmed ettevõtjad on huvitatud uute lubjakivikarjääride rajamisest Rail Baltica trassi lähedale. 

Kontserni tütarettevõtte, Enefit Kaevanduste juhi Andres Vainola sõnul on Eesti Energia üks eesmärkidest suunata põlevkivi kaevandamisest üle jääv lubjakivi taaskasutusse, sest vastasel juhul tuleb see ladustada mäkke, mis ei kujuta küll keskkonnaohtu, kuid ei ole maavarade efektiivse kasutamise seisukohast kõige mõistlikum.

Estonia kaevanduse juures asuv aherainemägi.

FOTO: Matti Kämärä

Ida-Virumaal on nii endiste kui praeguste kaevanduste juurde tekkinud hiiglaslikud aherainemäed, mis koosnevad põhiliselt lubjakivist. Aheraine  mäkke ladustamisel eest peavad kaevandajad tasuma ka keskkonnamakse. Nii Eesti Energia kui teine suurem põlevkivi kaevandaja Viru Keemia Grupp, on aastaid püüdnud leida lubjakivile kasutust, et vähendada selle ladustamist ja sellega kaasnevaid keskkonnamakse. 

“Meil tekib aastas põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusena ligi 4 miljonit tonni lubjakivi, millest täna tehakse killustikutooteid vaid mõnisada tuhat tonni aastas. Samas näeme, et lubjakivil võiks olla palju suurem kasutus kas või teede, raudteede ja muude suurte taristuprojektide ehituse juures,“ lausus Vainola.

See oli ka põhjus, miks Eesti Energia sõlmis eelmise aasta augustis tehnikaülikooliga koostööleppe, et uurida, milline on lubjakivi kvaliteet ja kas see sobib suurte taristuprojektide ehitamiseks.

Vainola sõnul on Eesti Energia juba tõestanud, et ka logistiliselt on võimalik lubjakivi Ida-Virumaalt konkurentsivõimelise hinnaga teise Eesti otsa raudteetranspordiga vedada. 2018. aastal müüs Eesti Energia Pärnumaale esimesed 50 000 tonni lubjakivi ning ka maikuus on nõudlust veel 25 000 tonnile erinevatele lubjakivitoodetele.

TalTechi uuringu käigus avati kolm reaalselt töötavat ja pidevalt transpordiga koormatud raud- ja maantee lõiku, kus oli varem Eesti Energia lubjakivi teede rajamiseks kasutatud. Nendeks katselõikudeks olid lõik Oru jaama peateest, Jõhvi-Uikala maanteelõik ja RMK Kärekonna metsatee lõik.

Uuringutulemused kinnitasid, et Eesti Energia lubjakivikillustik sobib oma tehniliste näitajate poolest kombineerituna liivaseguga raudteede ja teede muldkehade alumiste kihtide ehitamiseks.

Uuring tõi välja, et aheraherainest rikastamise teel toodetud lubjakivikillustikku segatuna kindlas vahekorras kvaliteetse täiteliivaga saab kasutada ka Rail Balticu Eesti alale jääva trassi raudteealuses muldkehas. Täpsemad nimetatud materjali kasutuskohad ja mahud selguvad põhiprojekti koostamise käigus.

Uuringu käigus hinnati ka sotsiaalmajanduslikke ja looduskeskkonna mõjusid ning jõuti järeldusele, et Eesti Energia lubjakivikillustiku kasutamine Rail Baltica muldkeha ehitamiseks vähendab uute liiva- ja lubjakivi kaevanduste avamise vajadust ning seeläbi leeveneks Rail Balticu keskkonnamõju.

Andres Vainola sõnul uute kaevanduste avamist siiski lõplikult välistada ei saa, sest Rail Baltica lubjakivikillustiku ja liiva ning kruusa vajadus ületab mahu, mida Eesti Energia põlevkivitööstus suudaks pakkuda. Samuti vajavad ehitusmaavaradest toodetud ehitusmaterjale nii tulevased suured maanteede arendused kui ka üldine ehitussektor.

Eesti Inseneride Liidu presidendi ja Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimehe Arvi Hamburgi sõnul on tal hea meel tõdeda, et Tallinna tehnikaülikooli teadlaste analüüsid ja katsetulemused tõendavad Eesti Energia Estonia kaevandusest pärineva lubjakivi killustiku omaduste vastavust täna rajatavate keeruliste taristuobjektide ehitusmaterjalidele esitatavatele nõuetele.

"Eesti Energia põlevkivienergeetika tootmisprotsessi kõrvalprodukti kasutamine võimaldab oluliselt säästa Eestimaa loodust ja praktiseerida ringmajandust,” ütles Hamburg.

Tagasi üles