Virumaa geopargi idee saab suve lõpuks sisu

Virumaa trump on Põhja-Eesti klint; põlevkivi ja tööstuspärand veel lisaks.

FOTO: Matti Kämärä / Peeter Lilleväli

Virumaa geopargi arengukava koostav OÜ Cumulus Consulting kogus esmaspäeval Kukruse mõisas arenguseminaril häid mõtteid ja arvamusi, mismoodi geopark võiks toimida ja millist rolli piirkonnas täita.

"Väiksemas ringis oleme muidugi juba varem asja arutanud, seminari eesmärk oli, et laiemat pilti ei mõtleks välja kaks-kolm inimest, vaid suurem seltskond, kes mõtleks natuke laiemalt: mis on selle geopargi mõte ja roll ja eesmärk Eestis," rääkis Cumulus Consultingu tegevjuht Jaan Urb.

Seminaril käidi välja mõte, et geopark võiks olla üks kvaliteetne turismitoode klastri portfellis.

Jaan Urb

Geoparke on Eestis püütud luua varemgi, lausa kolmes kohas. Ainsana võib toimivaks pidada − sedagi osaliselt − Saarte geoparki. Osaliselt sellepärast, et UNESCO võrgustikku kuulumisest on nad loobunud.

"Loode-Eesti geopargi idee eestvedaja olnud MTÜ Loodus on oma tegevuse lõpetanud, Vooremaa geopargi kohta olen näinud arengukava tööversiooni, aga ei tea, et nad viimasel ajal oleksid sellega midagi edasi teinud," on Urb mujal toimuvaga kursis.

Selle kohta, miks mujal asi vaibus, arvab ta, et küsimus on eestvedajates: "Alguse eestvedajad on ära kadunud; kas on nad liikunud muudesse tegevusvaldkondadesse või ei ole rahastuses konsensust leitud."

Urb uuris asja ka Taani, Norra ja Soome geoparkides.

"Küsisin, mis oli nendele kõige suurem väljakutse, et asi üldse toimima saada. Kõige suuremateks komistuskivideks öeldi personal ja püsirahastus; ilmselt on Eestis sama teema."

Virumaal on trump

Rokua geopark Soomes, mis eelmisel aastal sai parima matkasihtkoha tunnustuse, on tegutsenud üheksa aastat. UNESCO nimekirja saamiseks kulus neil neli aastat. Kolm-neli aastat ongi sinna jõudmiseks tavapärane aeg. Ja selle nimel tuleb hoolega tegutseda.

Kuigi Eestis pole head näidet tuua, usub Jaan Urb, et Virumaa geopargiga läheb paremini.

"On üks oluline nüanss, mis eristab Virumaad teistest Eesti kohtadest: Põhja-Eesti klint, põlevkivi ja tööstuspärand, mida mujal ei ole võimalik eksponeerida. See on oluline trump. Ainuüksi nende peale muidugi asja üles ei ehita, kindlasti peab olema kohalik soov ja tahe seda asja teha ja eest vedada. Konsultant saab panna kokku arengukava, leppida kokku, kuidas mingeid asju peaks tegema, määratleda tegevused eesmärkideni jõudmiseks, aga seda kõike peavad ellu viima ikka need inimesed, kes sellega päevast päeva tegelema hakkavad."

Seminaril küsis Urb igal osalejalt eraldi arvamust, kas Virumaale on geoparki üldse tarvis. Ühe erandiga vastati jaatavalt.

Geopark versus turismiklaster?

Urbi sõnul on geopargid teistes riikides end hästi tugevalt positsioneerinud ka kohaturundusorganisatsioonina: toovad kokku erinevad teenusepakkujad ja ettevõtted, koostavad teenuste pakette. Ida-Virumaal täidab seda funktsiooni väga suures osas turismiklaster. Mistap on geopargil oluline leida oma koht ja roll, et mitte suhteliselt väikeses piirkonnas hakata dubleerivaid ülesandeid täitma.

Kuidas geopark ja turismiklaster omavahel suhestuvad, on veel vara öelda. Õieti peaksid maakonna omavalitsusliit ja ettevõtluskeskus selle omavahel kokku leppima.

"Mulle tundub, et toimivat kooslust lõhkuma või väga palju reformima hakata ei ole ilmselt mõtet. Küll aga ei tegele klaster otseselt ühe natuke koordineerimata valdkonnaga: loodus- ja keskkonnahariduse ning teadustööga. Selle saaks väga selgelt enda peale võtta geopark, olles niiviisi pigem täiendav, mitte dubleeriv. Seminaril käidi välja mõte, et geopark võiks olla üks kvaliteetne turismitoode klastri portfellis."

Turismiklastrit ja geoparki kokku pannes uue asja tekitamisse suhtub Urb kahtlevalt: "Kas siis fookus ära ei kao? Praegu on klaster suunatud selgelt elamustele, seiklustele, aga geopark peaks olema laiema suunitlusega. Kui tahaksime pakkuda kõike kõigile, siis turunduse mõttes ei ole kõige parem lähenemine. Pigem tuleks geopargil võtta natuke kitsam roll, rääkida kohalikust loodus- ja geoloogilisest pärandist, suunata põhiaur loodus- ja keskkonnaharidusele, geoloogiaalasele teadustööle ja teha sellele turundust − siis võib sealt mingi sünergia tekkida. Nii saaks klastri pakutavale ühe lisamõõtme juurde tuua."

Esmane ettekujutus jaanipäevaks

Arengukava peab augusti alguseks valmis saama.

"Lähiajal süstematiseerin kõik seminaril räägitud mõtted, koostan nende põhjal mingid alternatiivid ja arutame need juhtrühmas läbi. Seal peaks tekkima otsus, millise versiooniga edasi töötada. Suure pildi − mis asi see geopark on, millist ala ta hõlmab, milline võiks organisatsioon olla − tahaks jaanipäevaks kokku klappida. Mingil ajal tuleb tõenäoliselt omavalitsused ümber laua kokku kutsuda ja küsida, mis on nende huvi ja roll selle asja juures," rääkis Jaan Urb.

Ettvõtjad on juhtrühma kaudu juba kaasatud: nii turismiettevõtted kui VKG ja Eesti Energia. Kahe viimase esindajate kohta märkis Urb, et nende huvi asja vastu oli seminaril täiesti tuntav. Oluline on ka kogukonnad kaasa tõmmata ja huvituma panna.

"See on partnervõrgustike ja muidugi omavalitsuste teha," märkis Urb.

Geopargi arengustrateegia koostamist toetab keskkonnainvesteeringute keskus. 

Tagasi üles