President Kaljulaid ametiühingujuhtidele: tuleb tunnistada, et põlevkivienergeetika aeg saab läbi

President Kersti Kaljulaid sõnas esmaspäeval Narva elektrijaamade ees, et ei tasu loota, et saastekvootide hinnad langevad ja seetõttu võiks Eesti seada sihiks esimesena kliimapöörde tegemise.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Esmaspäeva pärastlõunal kaevurite ja energeetikute ametiühingujuhtidega kohtunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul tuleb tunnistada, et põlevkivienergeetika aeg on saamas läbi ja tuleb tegutseda selle nimel, et praegu sellega hõivatud inimeste üleminek teistesse majandussektoritesse toimuks kiiresti ja sujuvalt. 

Kaljulaid ütles pärast kohtumist ametiühingujuhtidega ajakirjanikele, et vanad ajad tagasi ei tule.  "Otsime lahendusi, mis tegelesid tulevikuga, aga mitte mineviku pikendamise eest maksmisega. Mina valiksin täna selle tee ja täitsa ausalt rääkisin sellest ka ametiühingutega. Ei ole mõtet pead liiva alla peita ja loota, et CO2 hind langeb tagasi 5-6 eurole," sõnas ta. 

President Kersti Kaljulaid sõnas 1300 kaevuri ja energeetiku töökoha kadumisega tekkiva võimaliku julgeolekuohu kohta, et see võib tekkida, kui inimeste suhtes ei olda ausad ja nad pannakse mingi väikese toetuse peale ootama olukorra muutumist energiaturul.  "Tuleb leida need üleminekumeetmed, et väljumine teistesse sektoritesse oleks võimalik ja kiire. Peame ka sellega arvestama, et Eesti Energia töökohad on imehea tootlusega ja seetõttu ka kõrge palgaga ja pakutavad töökohad piirkonnas on madalama palgaga. Ilmselt on vaja mingisuguseid üleminekumeetmeid, et sellega toime tulla, kuni tootlikkus tõuseb ka mujal. Kõige halvem, mis tõesti võiks viia suurte probleemideni, on tõesti see, kui me eitame seda, et tõenäoliselt on minevik ikkagi läbi," ütles ta. 

President sõnas, et rääkis ametiühingujuhtidega ka sellest, et Eesti võtaks julguse kokku ja katsuks  teha kliimapöörde esimesena. "Vaadates muid sektoreid ja vaadates kasvõi meie digipööret, siis esimesed võidavad ja tagumised maksavad. See on alati nii olnud," sõnas ta. "Ma arvan, et inimesel oleks võimalus millegi poole liikuda, et tal oleks mida oodata ja mille poole püüda, et tal oleks uhkus ka oma regiooni üle. Me rääkisime väga  palju ka sellest. Me ei rääkinud ainult sellest, kuidas toita perekondi - ka see emotsionaalne aspekt on väga oluline, millega tulebki tegeleda. Kõige halvem variant on see, kui me ei muuda midagi, loodame, et minevik tuleb tagasi ja maksame hästi palju vahepeal selle eest, et hoida minevikku alles. Ideaalvariant võiks olla see, et me sooritame hästi kiiresti selle pöörde. Tõde on nagu ikka alati, kusagil vahepeal," ütles ta.

Narva Energia ametiühingujuht Andrei Zaitsev sõnas, et tema kohtumiselt presidendiga positiivseid sõnumeid ei kuulnud. 

Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu ametiühingu juhi Marina Lukjanova sõnul on vabu töökohti Ida-Virumaal küll olemas, ent seal on makstav töötasu kordades kehvem, kui kaevuritel ja energeetikutel. "Praegu on kõige keerulisem, et niipaljud meie töötajad ei tea, mis neist sügisel saab," ütles ta. 

Tagasi üles