/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/27/12603042t1hec9d.jpg)
11 Narva volikogu liiget − peamiselt opositsiooni esindajad − on algatanud Ants Liimetsale Narva linna aukodaniku tiitli andmise protsessi. Võimul olev enamus hoidub esialgu sellele algatusele toetust avaldamast.
Ants Liimetsast võib saada Narva linna aukodanik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu Põhjaranniku eelmisest numbrist lugeda võis, paneb Narva kogenuim, 26 aasta pikkuse staažiga ametnik, linnasekretär Ants Liimets tänavu novembrist ameti maha. Paaril viimasel aastal on Liimets linnavalitsuses ja volikogus tundnud nii administratiivset kui ka poliitilist survet, tugevnenud on tema töö kohta tehtav kriitika. Mingil määral ajendaski see kõik kokku teda lahkumisavaldust esitama.
Linnavolikogu opositsioonifraktsiooni Meie Narva esimees Katri Raik esines 26. septembril saadikute ees avaldusega, milles tegi ettepaneku esitada Liimets Narva linna aukodaniku kandidaadiks. Ta selgitas, et esialgu on valmis kirjutatud kandidaati tutvustav lühike tekst, hiljem aga koostatakse põhjalik seletus.
Raik märkis, et kohe pärast tema sõnavõttu olid paljud tema kolleegid valmis sellele ettepanekule alla kirjutama, ent istungit juhtinud Irina Janovitš katkestas selle protsessi, öeldes, et kandidatuur tuleb enne üheskoos läbi arutada. "Ei saa öelda, et saadikud on vabad..." tõdes Raik meelepahaga.
"Kui inimene on veerand sajandit tööd teinud, siis enamasti tänatakse teda selle eest kuidagimoodi. Minule teadaolevalt lahkub Liimets ametist 1. novembrist ning teda rahaliselt tänada plaanis ei ole. Minu meelest väärib tema kui linnakantselei pikaaegne direktor, kõikvõimalike valimisjaoskondade juht ning kauaaegne Narva eesti seltsi juht linna aukodaniku tiitlit igati," ütles Raik Põhjarannikule.
Narva linna aukodaniku põhimääruse järgi võivad kandidaate sellele nimetusele esitada linnavalitsus, linnavolikogu või ühiskondlikud organisatsioonid ja ühendused. Aukodaniku nimetuse andmiseks peavad esitatud kandidaati toetama vähemalt pooled Narva linnavolikogu liikmetest.
Sellesama määruse kohaselt võib linnavolikogu määrata linna aukodanikule eluaegse igakuise rahalise kingituse, mille suurus on 5 protsenti ametis oleva linnapea töötasust, seega praegu 200 eurot. Teadaolevalt mõnele praegu elus olevale narvalasest aukodanikule linnaeelarvest sellist preemiat ka makstakse.
2012. aastal oli Narva volikogu enamushäältega vastu avalikkuse esindajate taotlusele anda postuumselt aukodaniku tiitel mõni aeg enne seda autoõnnetuses hukkunud Vene kodanike liidu liidrile Juri Mišinile.
Praegu on Narva linna aukodanike nimekirjas 25 nime. Esimesena andis Narva, nagu ka Tallinn, Tartu ja Pärnu, selle aunimetuse 1939. aastal Eesti Vabariigi esimesele presidendile Konstantin Pätsile. Rohkem kui pooled linna aukodaniku tiitlid on välja jagatud juba käesoleval aastasajal; vahel on seda tiitlit välja antud ka kaks korda aastas.