Haridusgalal kuulutati aasta tugispetsialistiks Narva logopeed

Sirle Sommer-Kalda
, ajakirjanik
Copy
Larissa Tsõganova valiti aasta tugispetsialistiks.
Larissa Tsõganova valiti aasta tugispetsialistiks. Foto: Haridus- ja teadusministeerium

Jõhvi kontserdimajas toimunud pidulikul galal "Eestimaa õpib ja tänab" selgusid üleriigilise aasta õpetaja konkursi võitjad. Üks laureaaditiitel tuli laupäeva õhtul ka Ida-Virumaale - aasta tugispetsialistiks valiti Larissa Tsõganova Narva lasteaiast Tareke.

Seitsmendat korda toimunud galal tõsteti esile õpetajaid ja haridustöötajaid, kelle viimase kolme aasta töö ja isiklik eeskuju on

oluliselt kaasa aidanud laste ning noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks ning kes on pälvinud õpilaste, lastevanemate, kolleegide ja üldsuse lugupidamise. 

Aitab keeleliselt areneda 

Aasta tugispetsialist, Narva lasteaia Tareke logopeed Larissa Tsõganova aitab lastel keeleliselt areneda, kasutades selleks huvitavaid abivahendeid, mida ta valmistab ise looduslikest ja taaskasutatavatest materjalidest. Ta on loonud ka psühhogümnastika elementidega autorimängu "Lõbus perekond", mis aitab arendada peenmotoorikat, miimikalihaseid, emotsioonide juhtimist ja sidusat kõnet.

"Larissa kiidab lapsi ka väikeste edusammude eest ja õpetab neile samas eneseanalüüsi võtteid, et nad saaksid omapäi hääldusharjutusi tehes areneda. Ta ei suru last ette antud raamidesse, vaid lubab tunnis valida tegevusi või mänge. Koostöös muusika- ja liikumisõpetajatega laseb Larissa lastel keeleliselt areneda ka lauldes ja võimeldes. Lisaks kõigele korraldab ta avatud logopeedilisi tunde, kus lapsevanemad näevad, kuidas ise lapse arengule kaasa aidata," kiitis lasteaia Tareke direktor Jelena Konovalova.

 Larissa Tsõganova mõistab, kui oluline on, et ükski laps ei jääks omapäi. Kui 26aastase tööstaažiga logopeed märkas kahte raske keele- ja kommunikatsioonihäirega noort, lõi ta neile koostöös rühmaõpetajatega individuaalsed arenduskavad ning hoolitses selle eest, et lapsed oleksid aktiivselt kaasatud ülerühmalistesse mängudesse. "See aitas neil lastel arendada suhtlemisoskust, leida sõbrad ja luua suhtlusring," rääkis Konovalova.

12 kategooriat

Aasta õpetaja nominentide seas oli teisigi idavirulasi. Aasta põhikooli aineõpetajaks kandideeris Kohtla-Järve Maleva põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Julia Smirnova. Aasta gümnaasiumiõpetaja kolme nominendi seas oli Jõhvi gümnaasiumi keemiaõpetaja Kristelle Kaarmaa. Aasta lasteaiaõpetajaks pürgis on Irina Jefimova Narva lasteaiast Päikene.

Aasta õpetaja 2019 lõppvooru nominendid selgusid riikliku komisjoni põhjalike arutelude tulemusel. Jõhvi kontserdimajas kuulutati välja laureaadid 12 kategoorias. Üheksa kategooria laureaadid pälvisid riikliku hariduspreemia suurusega 10 000 eurot. Elutööpreemia laureaadile määras Vabariigi valitsus 65 000 euro suuruse auhinnaraha. Kõigile laureaatidele kingiti Joosepi kuju. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on rõõm näha, et kandidaate laekub konkursile igal aastal järjest rohkem.

"Me kõik märkame üha enam suurepäraseid ja erilisi õpetajaid. Mul on hea meel, et ka riiklikul tasandil on traditsiooniks saanud kord aastas õpetajate väärtustamine, teist korda saame seda teha riiklike hariduspreemiatega. Õpetajate panust on raske, et mitte öelda võimatu üle hinnata - suur aitäh teile kõigile!" pöördus minister päevakangelaste poole. 

Tänavuse gala kunstiline programm oli pühendatud eesti keele aastale. Auhindamiste vahepaladena tuli esmaesitlusele ajalooline miniseriaal kaheksas osas pealkirjaga "Mis keel see küll on".

Otseülekande pidulikust tunnustamisest tegi Eesti Televisioon. 

Aasta õpetaja gala toimus Jõhvi kontserdimajas ka 2016. aastal.

Tunnustussündmuse eestvedajateks on haridus- ja teadusministeerium ning Eesti haridustöötajate liit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles