Mihhail Stalnuhhin Narva kavandatavast riigigümnaasiumist: "Sellest tuleb kindlasti katastroof"

2019. aasta alguses hoiatas Mihhail Stalnuhhin Narva linnavolikogus oma kolleege, et ilma munitsipaalgümnaasiumideta vene keelt kõnelevad Narva koolilapsed toime ei tule.

FOTO: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Narvas munitsipaalgümnaasiumide säilitamise eest võitlev riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin leiab, et kui sügisel Kohtla-Järvel tegevust alustanud riigigümnnasiumist on esimeste kuudega lahkunud ligikaudu 30 õpilast, siis Narva riigigümnaasiumi tabaks täielik katastroof.  

2018. aasta 11. aprillil haridus- ja teadusministeeriumi ning Narva linna vahel allkirjastatud kokkuleppe kohaselt rajab riik aastatel 2020-2022 Narva riigigümnaasiumi, kus hakkab õppima vähemalt 80 protsenti kõikidest Narva gümnasistidest. 

Ma olen täiesti kindel, et kõik saavad oma võimaluse.

Mart Laidmets

Umbes kolmekümne õpilase lahkumine Kohtla-Järve uuest gümnaasiumist kinnistab Mihhail Stalnuhhini hirme, millest ta on rääkinud mitu viimast aastat. ERRi andmetel oli Kohtla-Järve gümnaasiumist oktoobri lõpuks lahkunud 26 õpilast; õppeaastat alustas 323 õpilast. 

"Narvas saab olukord kindlasti veel hullem olema, sellest tuleb lausa katastroof," kommenteeris Stalnuhhin Kohtla-Järve gümnaasiumis aset leidvaid sündmusi.

2019. aasta alguses tegi Stalnuhhin Narva linnavolikogule ettepaneku taastada haridus- ja teadusministeeriumi ning linna vahelised läbirääkimised, et säilitada tulevase riigigümnaasiumi kõrval ka munitsipaalgümnaasiumid. Opositsioonis olles ta toetust ei leidnud ning kutsus oma eelnõu tagasi, et sellesse parandusi ja muudatusi teha ning see tulevikus uuesti esitada, ent tänini ta seda teinud ei ole.

Radikaalne pessimist

Stalnuhhin, kes juhib riigikogus eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni, rääkis, et käis komisjoni liikmetega oktoobris Kohtla-Järve gümnaasiumis.

"Seal selgus, et direktor Hendrik Aguri sõnul on gümnaasiumist ära läinud 10 õpilast," meenutab Stalnuhhin. "Pärast seda tõstatasin ma selle küsimuse oma [Keskerakonna] fraktsioonistekitades sellega kolleegides suurt muret. Meie nõunikud saatsid haridus- ja teadusministeeriumile järelepärimise ning sealt teatati, et alates 1. septembrist on kuu aja jooksul gümnaasiumist ära läinud juba 19 (!) õpilast."

Stalnuhhin on veendunud, et Narva riigigümnaasiumis saab olukord olema veelgi hullem ja isegi katastroofiline.

"Esimene häda on see, et kui öeldakse, et meil on lubatud säilitada 60/40 õppemudel, siis unustatakse mainida, et jutt on nendest õpilastest, kes on juba aasta või kaks kohalikus gümnaasiumis õppinud. Need aga, kes tulevad pärast 9. klassi, peavad kohe hakkama täielikult eesti keeles õppima. Teine häda: Agur ei teadnud, kui palju õpetajaid tal töötab, öeldes "ligi nelikümmend", neist üle 20 on mujalt tulnud, ning see oli tal meeles. Kardan, et Narvas saab olema veel hullem: pedagoogiline kollektiiv hakkab 75 protsendi ulatuses koosnema nendest, kellel meie lastest üldse ükstakama on," märkis poliitik teravalt ja pessimistlikult.

Ministeerium: kõik gümnasistide heaks

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets, kes käis piirilinnas Narva tulevase riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi võitjat välja kuulutamas, tuletas oma kommentaaris meelde: "See kool on mõeldud õpilastele, aga mitte kellelegi teisele, ning neil saavad olema selliseid kavad, mille järgi nad saavad õppida mitte ainult keeli, vaid ka kõiki teisi aineid. Neist saavad samasugused õpilased, nagu on kõikides teisteski Eesti koolides."

"Ma olen täiesti kindel, et kõik saavad oma võimalused, ning see sõltub ainult õpilastest endist," lisas kantsler.

Rääkides olukorrast Kohtla-Järve gümnaasiumis, rõhutas Laidmets, et õppetöö käib seal alles mõni kuu ning kõik nüansid pole esialgu veel täpselt teada.

"Praegu tundub kõik positiivne: õpilased on rahul, ehkki on ka neid, kes on valinud teise kooli. Ent sama toimub ka teistes koolides: kuskil viis protsenti, kuskil kaheksa."

Laidmets märkis, et väga oluline on ühiskondlik arutelu Narva tulevase riigigümnaasiumi töö üle. Ta kinnitas, et tulevane koolijuht peab toetuma avalikule arvamusele. "Direktor peab nägema, et kohalik kogukond tema ideid toetab."

Narvalased tahavad vastuseid ja selgust

Narvas on juba alanud avalik arutelu tulevase riigigümnaasiumi sisulise poole üle ning sellesse diskussiooni on kaasatud ka kohalikud poliitikud ja aktiivsed pedagoogid. Üks säärane kohtumine toimus oktoobri lõpus Tartu ülikooli Narva kolledžis.

Kohtumise korraldaja, Narva linnavolikogu ja riigikogu liige Katri Raik kogus kokku kõik kohtumisel kõlanud küsimused ning edastas need 7. novembril haridus- ja teadusministeeriumisse ning Narva linnavalitsusse.

Muu hulgas huvitab üldsust vähem kui kolm aastat enne riigigümnaasiumi avamist, milline keeleõppe mudel on kavas Narva riigigümnaasiumis kasutusele võtta, kuidas on kavas arvesse võtta Jõhvis ja Kohtla-Järvel juba tegutsevate riigigümnaasiumide ning nende juhtide kogemust, millised volitused on direktoril kooli komplekteerimisel nii õpetajate kui ka õpilastega, kas Narva riigigümnaasiumi direktor võib ainuisikuliselt võtta vastu otsuse õppekeele või -keelte kohta, kuidas vältida õpilaste lahkumist gümnaasiumist ja mida võib õppida Kohtla-Järve gümnaasiumi tänavusügisesest kogemusest, milles hakkab seisnema koostöö kohaliku omavalitsusega ning milliseid muutusi on vaja teha põhikoolis, et gümnaasiumis oleks õpe edukas.

Raik ütles Põhjarannikule, et loodab ametnikelt vastused saada ettenähtud tähtaegade jooksul.

Mart Laidmets kommenteeris narvalaste loomulikku huvi nõnda: "Paljudes Eesti linnades on inimesed olnud gümnaasiumi vastu ja vanade koolide poolt − alati ja kõikjal on toimunud debatid."

Tagasi üles