Lumelükkamise raha kulub kevadel teeremondile

Firmadel, kes saavad tasu üksnes lumelükkamisele kulunud tundide eest, pole sel talvel ei tööd ega tulu. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Suurem osa omavalitsusi maksab teede talihoolde eest ainult lume lükkamisele kulutatud tundide alusel; kui lund pole, jääb raha alles ning kulub kevadel teede remontimisele.

Teede talvise hoolduse lepinguid sõlmides ei tea kumbki osapool ette, millised talved lepinguperioodil tulevad.

Jõhvi vallas ja Kohtla-Järve linnas ei muuda lumerohkus või-puudus teede talihoolde tellijale midagi: teenuse osutajale makstakse igas kuus ikka kindel summa. Talvest olenevalt saab teehooldusfirma kas võidukalt käsi hõõruda (kui lund pole) või nuputada, kuidas selle raha eest kõik kohustused täidetud saab (kui lund on üüratult).

Jõhvi vallalavalitsuse majandusspetsialist Aivo Tamm tõdes, et praegu kehtiv leping sõlmiti lumerohkete talvede ajal ja täitsa lumetu talve võimalikkus ei tulnud toona pähegi.

"Mõnel aastal võidame, mõnel kaotame. Kui on palju lund, siis on meie võit: meil on hästi palju lageda peal põlluteid, mida käiakse siis kopplaaduritega lahti kaevamas. Sel aastal on jumal töövõtja poolel."

Narva-Jõesuus käisid sahad korra väljas

Narva-Jõesuu linnas ning Lüganuse ja Toila vallas makstakse talihoolduse eest üksnes lumelükkamisele kulunud tundide alusel.

"Ühel korral on tulnud lund lükata, see oli oktoobris või novembris," meenutas Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.

Veel on firmale piskut tasu makstud Narva-Jõesuus, Olginas ja Sinimäel libeduse tõrjeks graniitkillustiku puistamise eest.

"Kindlasti hoiame sel talvel talihoolduse pealt kõvasti kokku, aga ootame veebruari ja märtsi ka ära, ma olen kindel, et mingi talv ikka tuleb veel."

Kokku hoitud raha kulub suuresti teede plaanivälisele remondile.

"Juba praegu on näha, et see talv on teedele halba teinud," ütles Iljin. "Teekatted pole läbi külmunud ja tekib üha uusi auke, vaja on nii greiderdada kui killustikku peale vedada. Järgmise nädala alguses vaatame, kui suur kokkuhoid võiks tulla; võib-olla suuname viis kuni kümme tuhat eurot kohe remondile ja kui tegija leiame ja ilm lubab, saab hullemad kohad juba veebuaris lappida ja greiderdada."

Tibusid loetakse kevadel

Lüganuse vallas on talihoolduse eest natuke makstud ainult neile firmadele, kes linnu teenindavad ja seal mõnel korral libedusetõrjet on teinud.

"Lumelükkamisest jääb vallal vaba raha küll, aga ei saa öelda, et see meil järele jääb. Teede olukord on selline, et kui vähegi võimalik, veame juba praegu kruusa peale. Mõned hullud kohad saime eelmisel nädalal ära tehtud," kõneles abivallavanem Enno Mägar.

Vihma on tema sõnul nii palju olnud, et isegi sügisel korralikku asfaldisse on augud tekkinud, kruusateedest rääkimata. Neid kõiki tuleb kevadel lappima ja siluma hakata.

"Kas ja kui palju raha järele jääb, on praegu ennatlik öelda, kaks talvekuud on veel ees," ütles Mägar.

Peeter Lilleväli

Tibusid hakkame lugema kevadel, kui on näha, kui palju see pehme talv on teid lõhkunud.

Urmas Aunap

Toila vallas pakuti hankel välja võimalus maksta kuutasu või tunnihinda.

Abivallavanem Urmas Aunapi sõnul olid kõik pakkumised tunnipõhised, mistap lumelükkamise eest pole tulnud veel sentigi maksta.

"Meie rahakotile on  tänavune talv selle koha pealt säästlik, aga tibusid hakkame lugema kevadel, kui on näha, kui palju see pehme talv on teid kergitanud ja lõhkunud. Kogu raha, mis järele jääb, läheb teedesse."

Kokkuhoid 2000 eurot päevas

"Iga päev hoiame 2000 eurot kokku," ütles Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar. "Firmadele maksame igas kuus küll valmisolekutasu, aga see on väike summa."

Detsembris säästetud raha tõsteti juba uude eelarvesse, tulevikuprojektide jaoks.

"Riigi toetus on umbes kolmandik kõigist kuludest, see läheb muidugi teehooldusele, aga valla enda raha kasutamise üle otsustab volikogu."

Võhmari sõnul on vallas juba aastaid teedele päris palju kulutatud, mistap ei näe ta põhjust summat tänavu auguremontide nimel suurendada.

"Teid lõhutakse praegu muidugi  rohkem, lõhuvad just metsaveomasinad. Aga neile valla teede kasutamiseks luba andes nõuame alati, et tee tuleb endisel kujul taastada."

Riigiteedelt säästu ei tule

"Praegu on liigniiske aeg ja kruusateed on väga õrnad, nii et nendega on olukord päris kriitiline. Kattega teede puhul pole täheldanud, et kusagil oleks mingi kriisiolukord tekkimas," rääkis maanteeameti ida teehoiu osakonna juhataja Anti Palmi.

See, et teed pole põhjani läbi külmunud, on tema sõnul hea: "Kevadine lagunemine tekib tavaliselt siis, kui sügavamal on vesi jäätunud ja pealmine osa hakkab sulama ning muldkeha ülemine kiht ja katend vedrutavad jää peal. Praegu seda õnneks ei ole."

Lumepuudusest hoolimata talihoole maanteeametile säästu ei too, sest lepingutes on fikseeritud summa.

"Ega need firmad päris tööta ole olnud, jääd on ikka pidanud tõrjuma," märkis Palmi.

Kevadise lisaremondi vajadust on praegu vara hinnata − võib ju veel talvegi tulla.