Oleg Pissarenko leidis taas üles oma võssa heidetud pilli

"IDeeJazz Narva Sessionsi" esimene külaline on tunnustatud Saksa multiinstrumentalist Sebastian Studnitzky.

FOTO: Wikidata.org

Oleg Pissarenko on kosunud tunamullu suureks kõrbemiseks kujunenud festivali "Baltic Sun" tekitatud haavadest ja hakkab Narvas taas regulaarselt muusikaüritusi korraldama. Nüüd toimuvad need tema festivali "IDeeJazz" egiidi all ning esimesena saab 27. veebruaril TÜ Narva kolledži ruumes kuulata Saksa multiinstrumentalisti Sebastian Studnitzky kontserti.

Varem kohalikku džässiklubi vedanud Oleg Pissarenko teatab, et hakkab alates 27. veebruarist taas TÜ Narva kolledžis kontserte korraldama.

Festival "IDeeJazz" teeb algust uue, aasta ringi kestva kontserdisarjaga "IDeeJazz Narva Sessions" − st Narva kontserdid festivali brändi all. Muusik ja festivalikorraldaja lubab regulaarselt, st kord kuus tuua kohapeale festivali mõõtu artiste.

"Mõtlesin, millega alustada, pidasin ka narvakatega nõu ning üks nimi, mis käis mitmes vestluses läbi, oli Saksa trompetist ja pianist Sebastian Studnitzky. Studnitzky astus üles ka kolm aastat tagasi Narvas esimest korda toimunud "IDeeJazzil". Toome ta uue kavaga: tegu on soolokavaga, kus ta esineb üksi," ütleb Pissarenko.

Studnitzky on saksa multiinstrumentalist ja helilooja, Saksamaa nüüdisdžässi juhtfiguure ning Dresdeni muusikaülikooli professor, kes kuulub ka "IDeeJazzi" ja "Jazzkaare" publiku lemmikute hulka. "KY" tähistab Studnitzky mitmekülgset muusikaprojekti, mis on ühtaegu minimalistlik, ent samas paljukihiline. Erinevalt tema varasemast, orkestraalsest projektist "Memento", mis tõi talle ECHO džässiauhinna, ammutab "KY" esteetilisi mõjusid hoopis elektroonilisest muusikast ja esineb väikse instrumentaalansambli kujul.

Nelja-aastaselt trompetit ning kaheksaselt klaverit mängima hakanud Studnitzky õppis Stuttgardi riiklikus muusikakõrgkoolis ja kolis seejärel Ameerika Ühendriikidesse, kus ta lõpetas Berklee muusikakolledži filmimuusika alal. Praegu töötab Studnitzky professorina Carl Maria von Weberi nimelises Dresdeni muusikakõrgkoolis, edendades seal oma nüüdisaegset ning avatud lähenemist džässmuusikale. 

Oleg Pissarenko ütleb, et kohtus hiljuti ka kultuuriminister Tõnis Lukasega, kes innustas teda Narvas jätkama. "Kui tood näiteks Narvasse artiste, kes Tallinnas mängivad iga päev džässiklubis Philly Joe´s, ja müüd 5euroseid pileteid, siis lõpuks kõik väsivad. Artistid on samad, väikse raha eest sa head artisti ei saa, narvakas endale kallist piletit lubada ei saa. Sestap mõtlesingi hakata korraldama festivali kontserte − "IDeeJazzi" narvakad juba teavad, bränd on tuttav ja tee kolledžisse samuti −, kus hakkavad esinema artistid, kes sobivad festivalile.

Kui riik ja mitu fondi juba kinnitasid, et tegu on hea ideega − "Baltic Suni" puhul mulle ei öeldud, et tegu on hea ideega. Tegelen vahepeal eneseteraapiaga ja käin ujumas ning istun vahel Jaapani-pärases tünnis, mida nimetan tarkusetünniks, kus tulevad head ideed. Seal adusin, et kui ma korra Narvas põrusin, ei tähenda see seda, et pean saba jalge vahel ära jooksma, peitu pugema. Vastupidi − pean oma nõrkused pöörama tugevusteks. Kui mulle on südamelähedane eestlaste ja venelaste vaheliste suhete teema, kultuurivärk ja Narva, siis pean seda lihtsalt senisest targemini edendama," räägib muusik oma vahepealsetest otsingutest ja avastustest.

Tagasi üles