Sajad inimesed kogunesid varahommikul Valastele tähistama Eesti sünnipäeva

Päikesetõusu ajaks kogunes Valastele Eesti lipu heiskamise tseremooniale sadu inimesei, kes laulsid isamaalisi laule ja lõid tantsu "Kungla rahva" saatel. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

"Nii kaua kui hing on sees ja relv on käes ja Eestimaa pind on jalge all, pole hullu midagi," meenutas aasta kaitseliitlane 2018, Alutaguse maleva veebel Arvid Siilak, oma vanaisa sõnu 24. veebruari varahommikul põhjarannikul Valaste joa juures toimunud Eesti lipu heiskamise tseremoonial.

Ida-Virumaal on juba 17 aastat olnud tavaks tähistada  Eesti sünnipäeva algust päikestõusu ajal Eesti lipu heiskamisega Eesti kõige kõrgema joa, Valaste joa, juures. 

Ka täna hommikul kogunes vaatamata lõikavale tuulele ja sajule Valastele sadu inimesi. 

Sinimustvalge lipp kerkis põhjarannikul masti Eesti hümni saatel, mille esitas Kohtla-Järve gümnaasiumi õpilane Pipi Triinu Nõmmiste.  

Toila vallavanem Eve East tõdes, et Valastele kokkutulnute suur hulk kinnitab, et eestlased on kokkuhoidev rahvas. "Eestlane on kannatlik, eestlane on mõistev - iga ilmaga ning kas ta päikest pilve tagant näeb, ka see pole oluline. Me tunneme, et meie kõrval on toetav õlg," rääkis ta. 

Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur meenutas oma eelmise sajandi alguses sündinud vanaisasid, kes mõlemad küüditati 1941. aasta juunis Siberissse ja hukati vangilaagris. "Aga nad elasid paarkümmned aastat õnnelikku elu esimeses vabas Eestis," ütles ta, lisades, et tänane Eesti on just selline, millist tema vanaisad soovisid oma lastele ja lastelastele.

"Täna on üksteise austust vääriv hetk, kus me kõik soovime saada paremaks inimeseks, oskame hinnata seda, mis on olnud, millise hinnaga on meie vabadus saadud. Oleme kõik sallivad, toredad, vahvad inimesed, sõltumata sellest, milline on meie emakeel, milline on meie töö- ja elukäik," ütles Agur. 

Valastele kogunenud inimesed laulsid isamaalisi laule ja lõid tantsu "Kungla rahva" saatel.