Narva linnapea Aleksei Jevgrafov viis neljapäeval, 12. märtsil läbi linna kriisikomisjoni erakorralise istungi, kus arutati linna valmidust võitluseks koroonaviiruse levikuga. Edastatud teate kohaselt rääkisid vee-ettevõtte ning elektri- ja soojusvõrkude esindajad seal "oma valmisolekust elutähtsate teenuste osutamisel".

Narva linna territooriumil kavas olnud avalike ürituste ärajätmise otsust Narva võimud tol hetkel vastu ei võtnud. Tehti vaid ettepanek tühistada kuni 1. maini kõik linnaametnike välislähetused ning jätta koolides ära kõik välisekskursioonid. "Narva linnas ei ole käesoleval hetkel ühtki koroonaviirusesse haigestumise juhtumit olnud," argumenteeris linna kriisikomisjon oma teates.

Kutsusid üles kainele mõistusele

Saanud teada, et avalike ürituste läbiviimine Narvas on endiselt lubatud, pöördusid riigikogu liige Katri Raik ja europarlamendi saadik Yana Toom avalikult narvalaste poole palvega noorte infomessil "Orientiir" mitte osaleda. "Narva võimud elavad oma maailmas. Nemad epideemiat ei usu," märkisid nad.

Iga vastumeede vähendab mõne protsendi võrra haiguse leviku võimalust ja tõenäosust.

Jelena Tomasova

"Me ei taha kedagi hirmutada, kuid me kutsume üles ilmutama kainet mõistust ning loobuma "Orientiiri" läbiviimisest. Hiinas ja Itaalias toodud ohvrid ei tohi olla asjatud. Meile anti aega end ette valmistada; meile näidati, milleni hooletus ja muretus viivad. Tehkem sellest oma järeldused ning ärgem hakakem oma laste tervisega riskima," märkisid Raik ja Toom oma pöördumises muu hulgas.

Ööl vastu 13. märtsi kehtestas valitsus Eestis eriolukorra, mille ajal on avalike ürituste läbiviimine keelatud. Hommikul avaldas Narva linnavalitsuse kultuuriosakond teate, et infomess "Orientiir" lükkub teadmata ajaks edasi.

Narva linnapea Aleksei Jevgrafov selgitas Põhjarannikule, et enne seda arutas "Orientiiri" ärajätmist ka linna kriisikomisjon, ent tol hetkel säärast otsust ei langetatud.

"13. märtsi hommikul oleksin ma igal juhul välja andnud korralduse "Orientiir" edasi lükata, isegi kui korraldajad ise seda teinud poleks. Langetasin selle otsuse eelnenud õhtul, kui haldusaparaat enam ei töötanud ning me ei saanud seda otsust ära vormistada," selgitas Jevgrafov.

Terviseameti kohtumine omavalitsuste esindajatega

Riigi terviseameti esindajad korraldasid 12. märtsil, mil eriolukord riigis veel ei kehtinud, kohtumise Ida-Viru omavalitsuste esindajatega. Terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal Jelena Tomasova soovitas omavalitsustel avalike ürituste läbiviimine võimaluse korral ära keelata.

Seejärel toimunud kohtumisel ajakirjanikega selgitas Tomasova, et koroonaviirusesse nakatumise juhtude väljaselgitamiseks rakendatavad meetmed on üsna vähe efektiivsed, mistõttu on eriti oluline haigestumise ennetamine.

"Kui inimene saabub siia koroonaviiruse riskipiirkonnast ja ongi nakatunud, kerkib palavik alles peiteaja möödudes. Seejuures vähendab iga vastumeede haiguse leviku võimalust ja tõenäosust mõne protsendi võrra. See puudutab kõiki rakendatavaid meetmeid − kõik need annavad oma protsendi haiguse leviku vähenemisse meie riigis," selgitas Tomasova piirangute kehtestamise olulisust.

Ta oletas − rõhutades samas, et täpsed andmed esialgu puuduvad −, et koroonaviiruse leviku kiirenemisel on hooajaline iseloom. "Aprilliks-maiks peaks haigestumus vähenema. Prognoosima ma seda ei hakka, ent teadlaste sõnul on see võimalik. Pole välistatud, et järgmisel respiratoorsete haiguste leviku hooajal on see viirus meil käsitatav juba sarnaselt gripi, paragripi ja teiste viirustega. Kliinilise pildi ja tüsistuste poolest on koroonaviirus gripiga üsnagi sarnane," märkis Tomasova.