Ida-Viru tervishoiuasutused piiravad plaanilist ravi

Eile paigaldati Ida-Viru keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna ette mobiilset triaažikabinetti, et ära hoida viiruse kontrollimatut levikut haiglaruumidesse. Triaažikabinetis võetakse patsiendi anamnees ning selgitatakse välja edasise ravi vajalikkus. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Nii Ida-Viru keskhaigla kui Narva haigla peatavad edasilükkamist võimaldavad arstide vastuvõtud, uuringud ja operatsioonid, takistamaks koroonaviiruse levikut raviasutustesse. Eriolukorra piiranguid seavad teisedki maakonna tervishoiuasutused.

Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu ülikooli kliinikum andsid eelmisel reedel teada, et piiravad uuest nädalast plaanilist ravitööd. Esmaspäeval tegid samasuguse otsuse ka Ida-Viru keskhaigla ja Narva haigla.

Esialgu kuu lõpuni

Ida-Viru keskhaigla lõpetab plaanilise statsionaarse ravi, sh operatsioonid alates teisipäevast, 17. märtsist ja polikliinikutes plaanilised vastuvõtud alates kolmapäevast, 18. märtsist. Esialgu kehtib katkestus 31. märtsini.

"Võimalikest eranditest, sh eriarstide erakorralistest vastuvõttudest teavitame täiendavalt. Patsientidega, kelle ambulatoorsed vastuvõtud tühistatakse, võetakse ühendust nende edasise ravikorralduse asjus. Haigla jätkab kõikide erakorraliste patsientide vastuvõtmist ja edasilükkamist mittevõimaldavaid protseduure, sh dialüüsi ja onkoloogiliste patsientide keemiaravi," ütles Ida-Viru keskhaigla kommunikatsioonijuht Ülo Veldre.

Ida-Viru keskhaigla on Eestis üks neljast haiglast, mis peab olema valmis koroonaviirusega patsientide vastuvõtuks. Esmaspäeva lõuna seisuga polnud seda vajadust tekkinud. "Valmisolek haigete paigutamiseks haiglasse on olemas ja esimesed voodid on eraldi sissepääsudega tuberkoloosiosakonnas ette valmistatud. Kui hospitaliseerimise vajadus kasvab, korraldatakse haigla töö kriisikava järgi ümber," selgitas Veldre. 

Eelmisest nädalast on Ida-Viru keskhaigla labor võimeline COVID-19 testimiseks. 

Ehkki Narva haigla ei ole n-ö koroonahaigetega tegelemise eesliinil, piiratakse ravitööd sealgi: alates kolmapäevast plaanilist ambulatoorset ja alates neljapäevast plaanilist statsionaarset ravi. Iga patsiendiga, keda see puudutab, võetakse ühendust. 

"Me ei ole nende nelja haigla seas, kes peaksid tegema koroonahaigete esimest hospitaliseerimist. See vajadus tekib meil siis, kui Ida-Viru keskhaiglas kasvab haigete arv väga suureks. Plaanilist ravi ei piira me mitte ainult sellepärast, et valmistuda koroonahaigete vastuvõtuks, vaid eelkõige sellepärast, et vähendada inimeste liikumist ja võimalust kontaktideks seal, kus seda on võimalik teha," selgitas Narva haigla ülemarst Pille Letjuka.

Nii töötajate kui klientide kaitseks

Osaühingu Corrigo tervisekeskus Jõhvis seab teenuste osutamisele piirangud esialgu nädalaks. 

"Oleme otsustanud seda teha eeskätt enda töötajate, aga ka klientide kaitseks," ütles Corrigo personalijuht Merle Kaljus. "Perearstid jätkavad vastuvõttu. Jätame tööle valvehambaarsti. Edasi töötab röntgen, mida on perearstidel vaja, samamoodi pole töö katkestamisest teatanud Synlabi labor, aga ambulatoorse vastuvõtu paneme kinni."

Töö katkestamine puudutab näiteks füsioteraapiat, töötervishoidu, nõustamisi. Osa spetsialiste saab riskiperioodil pakkuda teenust videosilla vahendusel, näiteks on võimalik Skype'i teel saada vaimse tervise nõustamist, toitumisnõustamist ning kõneravi. 

Corrigo soovitas nõrgema immuunsusega või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel perearsti vastuvõtule tulemine asendada virtuaalsel või telefoni teel nõustamisega. Perearsti visiidile lubatakse ainult eelnevalt registreerunud patsiente. Palavikuga saabujaid vastu ei võeta.

Psühhiaatrilist ravi pakkuva Ahtme haigla töös on samuti riiklikust eriolukorrast tingitud muutused. "Külastused on keelatud. Lisaks keelame teisipäevast tõenäoliselt ka pakkide üleandmise, kuna viirus on pakkidel elujõuline kolme ööpäeva jooksul. Ka patsientide jalutuskäigud on piiratud," ütles Ahtme haigla peaarst Georgi Belotserkovski. 

Ambulatoorsete patsientide puhul eelistatakse kaugvastuvõtte.

"Haigekassa on saatnud laiali ringkirja, et viiruse leviku piiramiseks rahastavad nad konsultatsioone, kui need on tehtud telefoni teel. Suur osa patsientidest, välja arvatud rasked juhtumid, vajab kas mingit ravimit või on neil halvenenud seisund ja nad vajavad konsultatsiooni, mida on võimalik anda ka telefoni või Skype'i vahendusel," märkis Belotserkovski.

Perearstide kümme käsku koroonaviiruse kohta  

1. Säilita rahu ja kaine mõistus!

2. Jälgi ja järgi terviseameti kodulehel antavaid juhiseid! Terviseamet uuendab infot iga päev mitu korda päevas. Välismaised soovitused ei pruugi olla Eestis sobivad.

3. Hügieen: kätepesu! Hoia haigetest aupaklikusse kaugusse! Köhides, aevastades kata suu ja nina käsivarrega, pärast pese kohe käsi. Kasutatud taskurätt viska kohe prügikasti!

4. Kui oled terve, siis võid elada harilikku elu edasi ka siis, kui oled käinud reisil maades, kus koroonaviiruse juhtumeid on juba esinenud. Sümptomiteta inimeselt nakkust saada on äärmiselt ebatõenäoline.

5. Kui haigestud, jää koju!

6. Ravi end nii, nagu sa ravid igal muul juhul, kui oled viirushaigusesse haigestunud: puhka, vajaduse korral langeta palavikku, kasuta muid sümptomeid leevendavaid ravimeid. Need ei kiirenda paranemist, kuid muudavad enesetunde paremaks.

7. Haigestumise korral võta ühendust oma perearstikeskusega või helista 1220 − see on tasuta ja ööpäev ringi töötav perearstide nõuandetelefon.

8. Perearstikeskusse mine kohale vaid siis, kui oled perearstikeskusest selleks juhised saanud.

9. Kutsu kiirabi järgmistel juhtudel: kui on valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused; teadvuse häired, segasusseisund või äärmine jõuetus.

10. Haigus on ohtlikum eakatele inimestele, krooniliste haiguste põdejatele (diabeedi, hingamisteede krooniliste haiguste ja südamepuudulikkuse korral), samuti vähihaigetele ja immuunsüsteemi pärssivat ravi saavatele inimestele. Pöördu pigem varem kui hiljem! 

Allikas: Eesti perearstide selts