Noorte kogunemiste vastu piiratakse kaubanduskeskustes internetti

Kohtla-Järve gümnaasiumi Ernst Öpiku auditooriumi kõrval asuv suur aken lõhuti pühapäeva õhtul.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Selleks, et hoida noori koroonanakkuse ohu ajal kaubanduskeskustest eemal, on seal välja lülitatud ligipääs vabale internetilevile (wifi) ning ära korjatud ka pinke, kus alaealised koguneda armastavad. Pühapäeva õhtul laamendas noortekamp Kohtla-Järve gümnaasiumi territooriumil. 

Samal ajal kui haridusasutused on nakkusohu tõttu suletud ning õpilased üle viidud e-õppele, jälgib politsei tavalisest tähelepanelikumalt neid kohti, kus noored koguneda armastavad.  

Rulapargid ja kaubanduskeskused luubi all 

"Rulapargid, kiirtoidukohad, pargid, mängu- ja spordiväljakud, aga ka tanklad," loetles Jõhvi politseijaoskonna juht Andreas Kliimant kohti, kuhu politseinikud nüüd sagedamini asja teevad, tõkestamaks noorte kogunemisi. Ka kaubanduskeskused on eritähelepanu all. "Teeme tihedat koostööd omavalitsuste ja kaubanduskeskuste omanikega ning sealsete turvateenuse osutajatega. Omavalitsused on kaubanduskeskustega läbi rääkinud, kuidas keskkondlike tegurite kaudu välistada noorte kogunemisi," rääkis Kliimant. 

Üks nõks, millega püütakse vähendada noorte kaubanduskeskustesse kogunemise atraktiivsust, on tasuta interneti leviala väljalülitamine seal.  

"Kohe, kui eriolukord välja kuulutati, võtsin kontakti Narva suuremate kaubanduskeskustega Astri ja Fama. Seal võeti ära pingid, et noored ei saaks koguneda ja istuda, ning palusime välja lülitada tasuta wifi, mida lapsed kasutavad, kui kaubanduskeskustes kokku saavad," sõnas Narva politseijaoskonna juht Sergei Andrejev. Interneti väljalülitamise ettepaneku on teinud ka Jõhvi politseijaoskond oma teeninduspiirkonnas asuvatele kaubanduskeskustele.  

Ajavahemikus 18.-21. märtsini registreeriti Ida prefektuuris 16 teadet alaealiste kogunemiste kohta.  

Lisaks sellele, et politsei ise jälgib võimalikke kogunemiskohti, teatavad ka tähelepanelikud inimesed noorte kogunemistest. 

Politsei räägib laste ja vanematega 

"Sellistel puhkudel läheme kohale ja selgitame noortele eriolukorrast tulenevaid põhimõtteid ja viiruse levikuga seonduvat. Üldjoontes oleme jõudnud nii kaugele, et nad saavad aru ja lähevad laiali," ütles Kliimant. Aga tema sõnul on ka teistsuguseid olukordi, kus noored ütlevad, et nemad ei karda, neid see viirus ei puuduta jne. Ent kui korduvad selgitused ei mõju, võtab politsei ühendust bravuurikamate noorte vanematega, et nad oma lapsega sellel teemal suhtleksid. "Üldiselt on vanemad väga koostöövalmis ja tavaliselt, kui vanem lapsega ühendust võtab, noor teda ka kuulab," rääkis Jõhvi politseijaoskonna juht.

Sergei Andrejevi sõnul jälgib politsei ka näiteks terviseradadel toimuvat.   

"Nädalavahetusel oli päikest rohkem ning inimesed tulid välja loodusesse ja terviseradadele perede kaupa. "Äkkeküla terviseradadel oli märkimisväärne rahvahulk. Aga peamine on hoida distantsi, et inimesed ei koguneks suurte hulkadena, kuid parem üldse, kui oleks kodus. Vanemad peaksid ka silma peal hoidma, kus nende lapsed on," rääkis ta.  

Üldiselt on vanemad väga koostöövalmis ja tavaliselt, kui vanem lapsega ühendust võtab, noor teda ka kuulab.

Andreas Kliimant

Ka Kliimant ütles, et vabas õhus liikumist politsei ei piira ja iseenesest on see hea. Kuid olukorras, kus väikesel territooriumil on suurem hulk rahvast, näiteks poisid mängivad jalgpalli, siis minnakse ja selgitatakse ohte. "Selline vestlus on üldjoontes tulemuslik." 

Nädalavahetusel sai Jõhvi politsei teate Ahtmes toimuva kogunemise kohta, kus võis eeldada, et plaanitakse mingit üritust suurema rahvahulga kogunemisega. Kohaletulnud politseinikud said teada, et see oli tavapärane väliturg, mida seal regulaarselt korraldatakse. "Seal oli käinud paari tunniga üle 30 kliendi, mis on märkimisväärne hulk selle väikese maa-ala kohta," rääkis Kliimant, lisades, et kauplejad ja külastajad mõistsid olukorda ning läksid laiali. 

Noortekamp vandaalitses riigigümnaasiumis  

Vandaalitsenud noorukid lõhkusid pühapäeva õhtul kell 19.57 Kohtla-Järve gümnaasiumi auditooriumi akna ja tõkkepuu puldi.

Sisse oli visatud koolimaja suurima, Eesti astronoomiakoolkonna rajaja Ernst Öpiku nimelise auditooriumi aken. Turvakaamera piltidelt on näha kooli ees seismas noorukite rühma. Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur palus sotsiaalmeedias inimestel, kes need noored ära tunnevad, teatada sellest politseile. 

"Olen sügavalt pettunud ja kurb," ütles Agur, lisades, et mitte niivõrd selle pärast, et kooli eelarvest tuleb remondiks uute õpikute, õppevahendite ja õppekäikude arvelt maksta suur rahasumma, kuivõrd nende noorte pärast, kel pole elus sihti. 

Oma sotsiaalmeedia kontol tehtud postituses meenutas Agur, et 2007. aasta pronksiööl korraldasid nad oma meesõpetajatega kahel ööl valvet Gustav Adolfi gümnaasiumi ümber Tallinna vanalinnas. "Aeg oli selline ja korraks läks kõik käest. Aga nüüd? Mis nüüd lahti? Aeg on ju edasi liikunud. Halloo? On teine aeg hoopis!" kirjutas ta, lisades, et 2020. aastal peaksid noorte väärtused olema teinud arenguhüppe suurusjärgu võrra kõrgemale tasemele. "Aknalõhkumisest ja labasest laamendamisest kindlasti edasi, järgmisele, edumeelsemale. Aga kahjuks ei... ja see teeb väga kurvaks. Nendel noortel inimestel, kes loopisid uue koolimaja akna sisse, on ju kodud siinsamas koolimaja kõrval majades." 

Jõhvi politseijaoskonna juht Andreas Kliimant ütles, et see juhtum on politseis fikseeritud. "Tegeleme praegu asjaolude väljaselgitamisega. Paraku on nii, et kõikide noorte kogunemiste puhul ei ole need rahumeelsed ja on ka selliseid, kus noored panevad toime õigusrikkumisi." 

Tema sõnul on praegu sündmusega seotud kahtlustatavatest vara rääkida. "Teeme oma tööd ja usun, et suudame isikud tuvastada," lisas ta.  

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles