Integratsiooni sihtasutus on saanud abipalveid vene emakeelega lastevanematelt, kelle lapsed õpivad eesti õppekeelega koolis ning kes ise ei oska oma lastele piisavalt eestikeelset tuge pakkuda. Seetõttu on välja hõigatud võimalus suhelda vabatahtlike eesti keele mentoritega.

Vabatahtlikud mentorid 

Integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaar selgitas, et mõte on aidata eesti keelega, mitte õpetada aineid, mistõttu õpetamiskogemus ei ole mentoritel vajalik. "Õpetaja rolli me ei võta, pigem lapsevanema rolli, et koos mõelda ja arutada."

Käosaar ise on mentoriks ühele Narva Vanalinna riigikooli üheksanda klassi neiule. "Tal pole abi vaja teistes ainetes peale eesti keele, sest ta peab tegema eesti keele eksami emakeelena ning tema vanemad eesti keelt ei valda. Praegu on eesti keelt õppida soovijaid ja abivajajaid rohkem kui mentoreid, aga tegeleme nende leidmisega ja kutsume üles mentoriks hakkama."

Kohtla-Järve Järve koolis on üle poole õpilastest vene kodukeelega peredest. Järve kooli direktor Anne Endjärv tähendas, et koduõppega hakkamasaamist mõjutavad nii õpilase võimed kui ka emakeel.

"Õpilaste tagasiside küsitluses näen palju vastuseid, et tore on oma päevaplaani ise teha: magan, kaua tahan, ja saan kõik asjad tehtud. Õpetajad ütlevad, et väga paljud teevad ülesanded ära enne tähtaega, järelikult ei ole see enamikule kontimurdev. Aga kui õpilase emakeel on vene keel, võtab ülesannete tegemine kindlasti kauem aega."

Endjärv on nii lastevanemate kui ka teiste koolijuhtide seas jaganud infot integratsiooni sihtasutuse vabatahtlike eesti keele mentorite kohta. Otsesuhtlust vene emakeelega õpilastega teevad ka õpetajad (sama praktiseerivad kõigi õpilastega inglise keele õpetajad). 

Otsekontakt õpetajatega on Endjärve hinnangul vajalik kõigile õpilastele.

"Levitame oma õpetajate seas sõnumit, et oleksid otsekontaktid, kas või väikestes gruppides suhtlemine. Õpetaja silmside, naeratus, positiivne tagasiside on oluline pingete mahavõtmiseks. Zoomi keskkonnas saab läbi viia ka kontakttunde ja neid salvestada. Ka klassijuhatajad suhtlevad oma klassiga otse. Töötasime välja distantsõppe kodukorrareeglid ja seal on kirjas, et laps küsib kohe abi, kui ta aru ei saa, ning püüab osaleda veebikohtumistel, et otse küsida."

Hariduslike erivajadustega lastel hoiavad lisaks õpetajatele silma peal kaks sotsiaalpedagoogi ja psühholoog. "Kui miski ei toimi, helistatakse vanematele ja lastele. Kõigiga on kontakt saadud ja "kadunud" ei ole meil keegi," kommenteeris Endjärv.

Ettepanekuid arvestatakse

Õpilaste kõrval on kooli juhtkond küsinud tagasisidet ka õpetajatelt ja lastevanematelt ning tehtud ettepanekutega arvestanud. 

"Esimesel nädalal jagasid õpetajad ülesandeid igal hommikul, aga nüüd esmaspäeviti terveks nädalaks ning laps teeb endale nädala ja päevade kaupa ise plaani. Lastevanemad soovisid rohkem paindlikku lähenemist, sest kes on päeval tööl, saab last abistada õhtuti. Täna õhtul (esmaspäeval − toim.) on meil veebis lastevanemate koosolek, kus võib esitada küsimusi ja avaldada arvamust, kuidas kool saab veel paremini distantsõppe ajal toetada."

Endjärv tähendas, et praegune aeg on hea mõttemustrite muutumiseks ja õpilaste iseseisvumise harjutamiseks. "Aga kui see kestab kaua, siis arvan, et sellest väsitakse. Nelja seina vahel on keeruline kõigil püsida."  

Kui Toila gümnaasiumis uuriti esimese koduõppe nädala järel, kellel on sellega raskusi, oli murelaste hulgas ka venekeelsete perede lapsi.

"Ma ei arva, et vene perede lapsed on eraldi riskigrupp, aga pakkusime siiski Stuudiumis välja, et üks õpetaja on valmis appi tulema õpilastele, kel eestikeelses õppetöös kodus üksi keeruline hakkama saada," rääkis direktor Signe Ilmjärv.

Koolijuhi sõnul on praegu keerulises olukorras pered, kus kasvavad aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapsed, kes vajavad ka tunnis rohkem õpetaja tähelepanu.

Hariduslike erivajadustega lastega tegeleb eripedagoog ka koduõppe ajal. "Tal on kokku lepitud oma suhtluskanalid: osa lastega suhtleb telefoni teel, osaga Messengeris, Stuudium peale selle. Eripedagoogi suurim ülesanne on kõik tööjuhised hästi detailselt lahti kirjutada. Need lapsed, kes on eripedagoogiga üks ühele või väikegrupis õppinud, ei häbene ka küsimuste korral tema poole pöörduda."

Ilmjärv julgustab kõiki õpilasi oma küsimustega õpetajate poole pöörduma, et vähendada vanemate koormust. "Esimese koduõppe nädala järel tehtud küsitluse järgi küsivad õpilased pigem vanematelt ja sõpradelt ning alles siis õpetajatelt. Usun, et nüüd pöördutakse julgemalt ka õpetajate poole."

Koduõpe arendab

Ilmjärv arvas, et distantsõpe arendab õpilaste vastutustunnet ja enese juhtimise oskust.

"Need õpilased, kellel see pool on nõrk, jäävad distantsõppega hätta. Kui ei ole õpiharjumusi ega iseseisva töö oskust, on raske võtta vastutust, kui keegi ei ole kogu aeg kõrval ega kontrolli. Osa väiksemate laste tagasisidest tuli välja, et nad ei hakkagi enne tööle, kui ema koju tuleb. Tegelikult saab ka esimese klassi õpilane tähti vihikusse kirjutada, ilma et ema kõrval on. See on ka vanemale õppimise koht, et anda vastutus üle lapsele."

Jõhvi põhikoolis on n-ö koduõppe murelapsi kümmekond. "Eelmisel nädalal hakkas sotsiaalpedagoog aineõpetajatelt uurima, kas mõni laps on kõrvale jäänud − ei saada töid ega osale Skype`i tundides. Püüame nendega järje peale saada," rääkis direktor Liina Mihkelson.

Eraldi lisatuge saavad vajaduse korral ka vene kodukeelega lapsed.

"Neile vene lastele, kes olid eesti keeles nõrgemad, tegime jaanuaris eraldi eesti keele rühmad ning nemad toimetavad oma õpetajaga. Mulle on üks ema kurtnud, et lapsel on väga raske: ta tuli meie kooli viiendasse klassi ja eesti keelt hästi ei oska, ema on aga tööl ja aidata ei saa. Klassijuhataja otsib praegu lahendusi. Üldiselt on enamik kirjutanud, et saavad hakkama, ja seda, et vene lastel oleks rohkem probleeme, pole küll välja tulnud," tõdes Mihkelson.