Kiviõli lasteaia töötajal diagnoositi koroonaviirus

Kiviõli lasteaed Kannike jääb suletuks kuni 8. maini. Foto: Erakogu

Kiviõli lasteaia Kannike töötajal ja kahel tema pereliikmel tuvastati koroonaviirus. 

Terviseameti Ida regionaalosakonna juhataja Marje Muusikuse sõnul ei olnud nakatunu õpetaja, vaid tugipersonali hulka kuuluv töötaja, kes otseselt lastega ei tegelenud. "Kui ta järgis kõiki hügieenireegleid, siis ei tohiks laialdast nakatumise võimalust olla, aga seda ei saa ka välistada," sõnas ta. 

Allikas, kust lasteaiatöötaja võis viiruse saada, on Muusikuse sõnul praegu täpsustamisel. Sellest, kas Ida-Virumaal Kiviõlis on avastatud uus viirusekolle või levis nakkus inimeselt, kellel oli see juba varem diagnoositud, polnud reede ennelõunal veel teada. "Inspektorid praegu alles selgitavad võimalikke seoseid," ütles ta. 

Muusikuse sõnul võib nakatunuid veelgi lisanduda, kuna kõikide pereliikmete ja teiste temaga kokku puutunud inimeste testide tulemusi pole veel teada.

"Samal ajal selgitame välja, kellega ta veel võis kokku puutuda. Esmajoones on lähikontaktsete ringis töökaaslased, kel on omakorda oma pereliikmed," selgitas ta lisades, et inimesed, kes võisid nakatunutega kokku puutuda, jäävad praegu karantiini. 

Nädalavahetusel lasteaaia ruumid puhastatakse ja deinfitseeritakse. "Edaspidiseid samme arutame koos vallavalitsusega. On teatud hulk eesliinil töötavaid inimesi, kes vajavad lasteaiateenust, kuna nad ei saa lapsi koju jätta," sõnas ta. 

Lüganuse vallavalitsus otsustas reedel jätta lasteaia suletuks kuni 8. maini. Juhul, kui selle perioodi jooksul positiivseid teste lähikontaktsete hulgas ei avastata, alustab laseaed pärast tähtaja möödumist tavapärast tööd.

Vajadusel avatakse sellel perioodil elutähtsat teenust tagava lapsevanema tarvis üks valverühm, mille lapsed ja personal on pideva jälgimise all. Lapsevanem tõendab, et on elutähtsa teenuse tagaja, laps peab olema terve.

Lüganuse vallavanem Viktor Rauam, kellele neljapäeval esitati volikogus umbusadusavaldus, otsustas ise ametist lahkuda. Ta tunnistas Põhjarannikule, et enne tagasiastumisavaldust tal polnud infot selle kohta, et koroonaviirusesse on nakatunud lasteaia töötaja. "Kindlasti ei jäta ma kedagi hätta. Olen olemas nii täna, nädalavahetusel kui esmaspäeval," ütles ta ning ütles, et selleks ajaks on infot kroonajuhtumi kohta juba rohkem ning sellest lähtuvalt saab vaadata, mis saab edasi. 

"See [lahkumisotsus] on äärmiselt vastutustundetu, sest koroonaviirus on jõudnud Kiviõli lasteaeda ning kogu lasteaia töö tuleb ümber korraldada," ütles volikogu liige Andrea Eiche, kes nõustus tekkinud olukorras kandideerima Lüganuse vallavanemaks. 

Seoses kriitilise olukorraga korraldatakse volikogu istung uue vallavanema valimiseks esimesel võimalusel, ehk järgmisel neljapäeval. "Uurime võimalust, kuidas kriisikomisjoniga olukord lahendada," ütles Eiche. 

Ida-Virumaal on alates epideemia algusest koroonaviirus tuvastatud 100 inimesel. 

Eestis tuli ööpäevga 16 positiivset proovi

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1108 COVID-19 viiruse testi, millest 16 proovi ehk 1,4 protsenti osutus positiivseks. Kokku on Eestis tänaseks tehtud 46 281 esmast testi, nendest 1605 ehk 3,5 protsenti on olnud positiivsed.

24. aprilli hommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 103 inimest, kellest kuus on juhitaval hingamisel. Haiglatest on väljakirjutatud 206 inimest. Ööpäeva jooksul suri Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ravil viibinud 69-aastane mees. Kokku on Eestis koroonaviirusega surnud 46 inimest.

Viimase 24 h jooksul lisandus kõige rohkem positiivseid testitulemusi Harjumaal (7). Kolm nakatunut lisandus Ida-Viru ja Saare maakondades. Üks uus nakatunu on ka Hiiu, Lääne-Viru ja Valga maakondades. Statistika koostatakse rahvastikuregistri andmete põhjal. Vanuseliselt on kogu COVID-19 levikuperioodi jooksul enim nakatunuid 55-59 aastaste hulgas. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.

"Ehkki COVID-19 nakatunute ja haiglaravi vajavate inimeste arv on langustrendis, tuleb veel mõnda aega püsida pigem kodus ja vältida mitte-hädavajalikke kontakte. Sotsiaalseid kontakte minimeerides jõuame ühise pingutusega peagi olukorda, kus saame järk-järgult naasta tavaelu juurde, kuid võtta kriisi õppetundidena kaasa olulised tervisekäitumise praktikad nagu haigena kodus püsimine ja sage kätepesu," ütles hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov.