Valitsus teeb põlevkivitööstusele ellujäämiseks 14 miljoni euro ulatuses maksusoodustusi

Valitsuse otsus lubab hakata kaevandusmasinates kasutama erimärgistusega diislikütust, mis võimaldab kulutusi kokku hoida. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Valitsus kiitis heaks abinõude paketi, millega tehakse põlevkivitööstuse ettevõtetele kriisi üleelamiseks14 miljoni euro ulatuses  maksusoodustusi. 

Peaminister Jüri Ratas teatas sotsiaalmeedia postituses, et abinõude paketis on tuha ladestamise keskkonnatasu alandamine, karjääridest ja kaevandustest väljapumbatava vee erikasutustasu ajutine kompenseerimine. Samuti tohib põlevkivi kaevandamise masinates ajutiselt kasutada erimärgistatud diislikütust.  Samuti pakutakse põlevkivitööstuse ettevõtetele võimalust saada Kredexilt laenu või laenukäendust.  

Abipaketi tõttu jääb riigil neist maksudest sel aastal aastal eelarvesse laekumata 14 miljonit eurot. Samas on riik nendest ettevõtetest tööjõumaksudena saanud aastas umbkaudu 60 ning muude maksude ja tasudena 50 miljonit eurot. Äritegevuse seiskumisel jääks need tulud saamata ehk toetus on isetasuv.

Põlevkiviõli tootjate eelmise aasta eksporditulu ulatus 390 miljoni euroni. Saja-aastase ajalooga sektoris töötab ligikaudu 7600 inimest ning lisaks on sellega seotud veel tuhanded piirkonna inimesed.

Jüri Ratase sõnul pakub valitsus põlevkivisektoris tegutsevatele ettevõtetele eriabi, et tuhandetel Ida-Virumaa inimestel säiliks töö nii praegu kui ka tulevikus. "Samal ajal peavad ettevõtted ka ise kohanduma ja ellu viima arendusi, mis panustavad puhtamasse energiatootmisse," märkis ta. 

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas selgitas valitsuse pressiteate vahendusel, et pärast uuringuid arvati põlevkivituhk sellest aastast ohtlike jäätmete nimekirjast välja. Muudatusega langetataks põlevkivituha tasumäär samale tasemele põlevkivi aheraine tasumääraga.

Aasta teises pooles on keskkonnaministeeriumil kavas välja tulla laiaulatuslikuma põlevkivivaldkonna jäätmete saastetasude süsteemi muudatusettepanekutega.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, keskkonnaministeerium ning justiitsministeerium hakkavad ette valmistama abipaketi konkreetseid muudatusettepanekuid ja esitavad need valitsuse istungile.

Põlevkivitööstusele maksusoodustuste tegemist kritiseeris oma kommentaarides teravalt erakonna Eestimaa Rohelised liider Zuzu Izmailova: "Ja kuidas see inimesi aitab? Kui madalale võib veel langeda? Kasutada Eesti riigieelarvet oma erakonna kitsastes huvides. Väga, väga kurb," kirjutas ta küsides, miks saastamise eest peale maksta? "Odavam oleks see raha inimestele niisama jagada."

Ida-Virumaal põlevkiviõli tootvad Kiviõli Keemiatööstus, Viru Keemia Grupp ja Eesti Energia on sattunud keerulisse olukorda, kuna koos nafta hinna järsu langusega on 1protsendilise väävlisisaldusega kütteõli hinnad kukkunud tasemele, kus õli tootmise jätkamine praeguste kulude juures oleks kahjumlik. 

Lüganuse valla suurim tööandja Kiviõli Keemiatööstus, mis on kriisiajal juba 60 inimest koondanud, kavatses vähendada suvekuudel õlitootmise mahtu  poole võrra ja saata ligikaudu sada töötajat sundpuhkusele. 

Kiviõli Keemiatööstuse juhatuse esimees Priit Orumaa rääkis eelmisel nädalal Põhjarannikule, et järgmise põhimõttelise otsuse tegemise aeg saabub augustis-septembris. "Kas paneme tehase taas täisvõimsusega tööle või ei pane enam üldse," sõnas Orumaa.

Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on ettevõte kriisi esimeses järgus püüdnud ise hakkama saada ja töötab praegu tavapärases režiimis päev korraga. Lähitulevikus oleks abi aga sellestki, kui riigivõim parandaks kiiresti ära varasemad ebaõiglased maksustamise põhimõtted. Ta toob näiteks, et kaevandusmasinad peaksid nagu põllumajandusmasinad saama õiguse kasutada erimärgistusega diislikütust, mille aktsiis on kolm korda väiksem. Samuti tuleks vähendada tuhaladestustasu. 

"See, kui kiiresti ettevõtted praeguses kriisisituatsioonis end kinni panevad, sõltub nende konkurentsivõimest. Ebaloogiline maksukoormus vähendab ettevõtete vastupanuvõimet," ütles ta. 

Ida-Virumaal on registreeritud  ligemale 8000 töötut ja tööpuuduse määr on 13,1 protsenti.