VIDEO ja PILDIGALERII ⟩ Kohtla-Järvel ja Jõhvis mälestati märtsiküüditamise ohvreid

Kohtla-Järvel süüdati sajad küünlad märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks linna kultuurikeskuse esisel väljakul. Foto: Kuvatõmmis / Erik Gamzejev / Põhjarannik

Teisipäeva õhtul süüdati märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks sajad küünlad Kohtla-Järve kultuurikeskuse esisel väljakul. Päeval oli mälestustseremoonia Jõhvis Kaare tänaval asuva küüditamisohvrite mälestusmärgi juures. 

Lüganuse ja Jõhvi koguduse õpetaja Ulvar Kullerkupp rääkis Kohtla-Järvel toimunud tseremoonial, et me peame mäletama neid inimesi, kes 76 aastat tagasi kisti väevõimuga välja oma kodudest ja perede juurest ning viidi Eestimaalt ära Siberisse. "Olen täna olnud erinevad kohtades ja näinud inimesi, kes on olnud ise seotud küüditamisega, aga on olnud ka neid, kes ei tea sellest midagi," rääkis ta märkides, kuivõrd oluline on mitte unustada toimunut.

Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo ütles, et küüditamine oli inimsusevastane tegevus ja genotsiid Eesti rahva vastu. "Me peame seda ikka meenutama, sest ajalool on kahjuks komme korduda. Me kõik teame ja näeme, mis toimub praegu Ukrainas - muster on sama," ütles Kaselo märkides, et kohati tegutseb Venemaa seal veelgi hullemalt. 

Õhtul näidati Kohtla-Järve kultuurikeskuses Martti Helde filmi "Risttuules", mis käsitleb 1941. aastal Eestis toimunud juuniküüditamist.  

Jõhvis aeti 76 aastat tagasi kaevanduse haruraudteel praegusel Kaare tänaval loomavagunitesse rohkem kui 1200 inimest.

"Eesmärke oli kaks. Esiteks lämmatada metsavendade tugivõrgustik ja murda rahva vastupanu kolhoosidesse astumisele," üles ajaloolasest Jõhvi vallavolikogu esimees Vallo Reimaa. "Viies koos peredega ära inimesed, kes oma peaga mõtlesid ning uut korda ei tervitanud, püüti rahvast murda. Näeme tänapäevalgi samasugust käitumist ning kuigi neid, kes toonaseid sündmusi mäletavad, on väheks jäänud, on hea meel siin näha palju koolinoori," ütles Reimaa.

Jõhvist alustas Siberi teekonda enam kui 1200 inimest. Naisi, lapsi, vanureid aeti toona loomavagunitesse ja on tähtis, et seda mäletataks," ütles Jõhvi abivallavanem Ilmar Aun.

"Rääkisin ühe toonase küüditatuga mõned päevad enne tema lõplikku lahkumist ja tema paradoksaalsel kombel elu loojangul igatses neid Siberi aegu," ütles Alutaguse Memento juht Lembit Prits. "Mitte selle pärast, et seal oleks elu meelakkumine olnud, vaid selle pärast, et rahvas hoidis ühte ning hädas ja õnnetuses oldi üksteisele toeks. Praegu on poliitilised lahkarvamused läinud üle isiklikku laadi lahmimiseks, ei suudeta leida kompromisse ja anda vastastikku üksteisele järele. See teeb meele mõruks," rääkis Prits.