:format(webp)/nginx/o/2020/05/27/13120515t1hed56.jpg)
Kümme aastat Ida-Virumaal peamiselt põlevkivitööstusel põhinevat majandust mitmekesistanud Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse hinnangul ei tohiks põlevkivitööstuse kraane kinni keerata, vaid arendada seda nii, et see avaks ukse uutele ja moodsatele valdkondadele, nagu vesiniku ja süsihappegaasi tootmine.
Oma 10. sünnipäeva tähistav SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (IVIA) läheb järgmisele kümnele aastale vastu uuendatud äriplaaniga, mille põhieesmärk on sama − arendada tööstusparke, meelitada piirkonda uusi investeeringuid ja kaasa aidata töökohtade loomisele piirkonnas −, kuid tööstuste, logistikaettevõtete ning äriteeninduste kõrval on selles ruumi uutele ja moodsatele valdkondadele, nagu taastuvenergia, agropark ja ringmajandus. Võti nende uuenduste juurde on just koostöö põlevkivitööstusega, mis sünergias moodsate lahenduste ja uute ettevõtetega annab Ida-Virumaa arengule sisse uue hoo.
IVIA-l on praegu neli arendusprojekti. Kiviõlis, kus infrastruktuuri ehitustööd takerdusid altkaevandatud aladele, ehitatakse taristu valmis uues asukohas järgmise aasta mais. Tulevikuprojekt number kaks on Jõhvi äripargi teise etapi arendus, mille detailplaneering on esitatud vastuvõtmiseks Jõhvi valda. Narvas alustatakse juba kolmanda etapi planeerimist ning laiendamisruumi on veel ka Kohtla-Järvel.
Kaks uut ja väga ambitsioonikat tulevikuplaani on seotud hoopis uute valdkondadega: Auveresse planeeritakse agroparki ning Aidusse taastuvenergiaparki. "Kui siiani on meil olnud suund peamiselt tööstus- ja äriparkidele, logistikale ja äriteenindusele, siis nüüd siseneme täiesti uude maailma," tõdeb sihtasutuse juht Teet Kuusmik, kelle sõnul on uute valdkondadega alustamine asjade loomulik käik. Maailm muutub, tähtsaks on saanud kliimaga seotud küsimused. Vaja on senisest puhtamat ja keskkonnasõbralikumat tootmist, kuid selle tootmise võtit näeb ta eelkõige just põlevkivitööstuse arendamises ja muutmises, millega sünergias võiks tekkida palju uusi ja põnevaid ettevõtteid ning tulla piirkonda uusi valdkondi.
"Meil on majanduse mitmekesistamiseks mitmesuguseid võimalusi. Esiteks kohaliku väikeettevõtluse kaudu, siin on kitsaskohaks Ida-Virumaa elanike madalaim ettevõtlusaktiivsus Eestis: kui Tallinnas oli 2017. aasta seisuga 1000 elaniku kohta 114 majanduslikult aktiivset ettevõtet, siis meil ainult 38. Teiseks meelitada piirkonda uusi välisotseinvesteeringuid. Kolmandaks anda karmistuvates keskkonnatingimustes põlevkivisektori ettevõtetele aega oma ärimudelit kohandada, tegelda põlevkivivaldkonna tehnoloogia innovatsiooniga, aga miks mitte ka teiste sektoritega. Neljandaks võtta kasutusele teised piirkonna maavarad, näiteks fosforiit. Kaevandamistehnoloogiad muutuvad järjest keskkonnasõbralikumaks ja maavarade tark kasutuselevõtmine võimaldab ühiskonnal saavutada järjest kõrgemat elustandardit," räägib Kuusmik. Mida rohkem biomassi läheb põldudelt biokütuste ja -energia tootmiseks, seda enam on põldusid vaja väetada. Milleks teha seda imporditud väetisega, kui saame seda kohapeal toota?
Selleks, et põlevkivisektor jõuaks ennast ümber seada, on ettevõtjatel vaja aega ja kindlust. "Kui ühiskond on kokku leppinud, et me jõuame kliimaneutraalsuseni aastal 2050, siis olgu see kokkulepe aastani 2050. Majanduskeskkonnas ei saa kiirustada. Uute projektide ettevalmistused on ajamahukad. Investeeringute finantseerimise ja tasuvuse saavutamise oluline eeldus on stabiilsus," ütleb Kuusmik. Üheks sektori mitmekesistamise suureks sammuks on põlevkivikütuste väärindamise tehase ehitamine. See loob unikaalsed võimalused vesinikutehase rajamiseks Eestisse. "Ja see on tulevikukütus."
Vesinikutehase investeeringu tegemisel Ida-Virumaale või Eestisse puudub majanduslik loogika, kui sellel pole kohapeal piisavalt palju tarbimist. Isegi kui viia kogu Eesti transpordisektor üle vesinikukütusele, on see kogus väike. Kütuste väärindamise tehas loob eeldused vesiniku tarbimiseks tööstuslikes mahtudes ja võimaldab transpordisektori üleminekut. "Me ei taha ju olla vesiniku importijad, nagu me praegu oleme bensiini ja diislikütuse puhul. Me tahaksime seda eksportida," teab Kuusmik.
Teine perspektiivne asi, millega Kuusmiku hinnangul tuleb tegelda, on CO2-tehase rajamine. Selles püütakse kinni suitsugaasid, millest puhastatakse välja erinevad kemikaalid ja süsihappegaas. "CO2 ja vesinik on iseseisvalt ja kombineeritult toormed uue põlvkonna keskkonnasõbralike kemikaalide, materjalide ja kütuste tootmisel," teab ta ning leiab, et just sellesse suunda tuleks pöörata rohkem arendustegevusi ja teadusraha.
Kilomeetrite kaupa kasvuhooneid
Kliimaneutraalsuse keskmes oleva süsihappegaasi kasutusvaldkondade nimekiri on pikk: plastid, kütused, tulekustutussüsteemid, toiduainetööstuse gaasid jm. Ida-Virumaal puhastatud süsihappegaasi saab suunata kasvuhoonetesse, mis tulevikus võiksid laiuda endise Narva karjääri territooriumil. "Taimedele on paremate kasvutingimuste tagamiseks vaja rohkem süsihappegaasi," ütleb Kuusmik.
See on üks osa IVIA tulevikunägemusest, mille ettevalmistustega on tegeldud viimased kaks aastat. Projekti käivitumisel on eesmärk koguda kokku põlevkivitootmisest suitsugaasid, puhastada ja suunata need kasvuhoonetesse. Asukoha oluliseks eeliseks on võimalus kasutada ära Narva jõe veeressurss, põlevkivisektori jääksoojusenergia ning võimalus luua elektri otseliinid ja tarbida elektrit ilma võrgutasuta.
Ideaalis saab agropargist tõeline ringmajandusprojekt, kus põlevkivisektorist maha jäänud väheväärtuslikel aladel kasvatatakse taimi ja linde, vetikaid ja kalu.
27. mail kogunev Narva-Jõesuu volikogu hakkab arutama detailplaneeringu algatamist. Kui see läheb edukalt, algavad 3-4aastase projekti arendustööd: detailplaneerimise protsess, maa omandiküsimuste lahendamine, infrastruktuuri ehitamine.
"Samalaadne majandusmudel on realiseeritud Hollandis Westlandi maakonnas, mis on sisuliselt katmikaladega kaetud. Kui seal on kasutusse võetud kasulikud põllumaad, siis Ida-Virumaal saame kasutusse võtta endise karjääri rekultiveeritud maa, ehitada kasvuhooned piirkonda, kus valgusreostus ei sega inimesi," selgitab Kuusmik.
/nginx/o/2020/05/27/13120518t1h4b2a.jpg)
Eelised
* Naabruses veeressurss Narva jõe näol.
* Auvere jaama soojusenergia basseiniveeks, kütteks, kastmisveeks.
* Elektri otseliinide rajamise võimalus (elekter võrgutasu võrra odavam).
* Rekultiveeritud Narva karjääri alade kasutuselevõtt (ca 1500 ha).
* Häiringud ei ulatu elanikeni (valgus, müra, lõhn vm).
* CO2-tehas lokaalseks taimekasvatuseks.
* Tuhk väetiste tootmiseks.
* 330 kV alajaam − võimalus suuremahuliste alternatiivenergiaprojektide jaoks.
* Mastaabiefektist tulenevad ringmajanduse lahendused.
Sihtgrupid
* Taimekasvatus (juurviljad, istikud vm).
* Vetikakasvatus.
* Putuka-, linnukasvatus.
*Vesiviljelus (kalakasvatus sisetingimustes).
* Söödatootmine.
* Bioväetiste tootmine.
* Rohelise energia tootmine (päikeseenergiajaamad + mikrotuulikud).
Agropargiks planeeritud ala on kordades suurem kui IVIA senised pargid, võttes enda alla kümme korda suurema maa-ala, kui on praegune suurim tööstuspark Narvas. Suuruselt järgmine oleks Aidu taastuvenergiapark, mis võtaks enda alla 500 hektarit ning kuhu tulevikus saaks rajada kuni 200megavatise võimsusega mikrotuulikute või päikesepargi.
See saab olema üks suuremaid taastuvenergiaparke Eestis, mis loob võimaluse karjäärialasid uuesti tööle panna. Kuusmiku sõnul on viimastel aastatel taastuvenergiaprojekte realiseeritud selgelt väiksemates mahtudes, kui on seatud eesmärgid. Kui kümmekond aastat tagasi räägiti palju tuuleenergiast ja pandi püsti mitu parki, siis praeguseks on parkide arendused erinevatel põhjustel takerdunud. Ida-Virumaal on viimase viie aasta jooksul püstitatud kuus ja pool tuulikut, nendest poolteist sealsamas Aidu karjäärialal.
Energiasõltumatus on aga Kuumiku sõnul oluline ning saab veel olulisemaks aastal 2026, kui Euroopas on töö lõpetanud paljud kivisöel töötavad elektrijaamad, tuumajaamad Saksamaal ja Rootsis ning Eesti ühendab ennast lahti Venemaa elektrisüsteemist. Kui elektrienergiat hakkab nappima kogu Euroopas, siis mõjutab see elektri hinda ja kättesaadavust ka Eestis. "Kaupade ja teenuste vaba liikumine on olnud küll üks Euroopa Liidu põhivabadusi, kuid kriisi tingimustes mõtleb iga riik eelkõige oma vajadustele. Seda näitas selgelt praegune koroonaviiruse puhang, kus isikukaitsevahendite liikumine riikide vahel peatus, kui mõnel riigil endal oli kaubast nappus. Selles valguses on järgneva viie aasta jooksul oluline ühelt poolt kasvatada oluliselt tootmisenergia tootmise võimekust, teisalt ümber hinnata elektrijaamade tähtsus elektri kättesaadavuse tagamiseks."
Aidu ala detailplaneeringu algatamiseks on taotlused esitatud Lüganuse ja Alutaguse vallavalitsusele. Eelduslikult võtab planeerimisprotsess aega paar aastat ning esimesi investeeringuid saaks teha alale 2023. aastal.
/nginx/o/2019/01/02/11690386t1hb758.jpg)