:format(webp)/nginx/o/2020/05/27/13120526t1h139f.jpg)
Ütlus, et ühtegi kriisi ei tasu raisku lasta ning just sealt saavad alguse uued ideed, peab paika SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus puhul. Sihtasutus kutsuti ellu just eelmise majanduskriisi ajal ning tänu sellele on maakonda loodud juba 800 töökohta ja nende arv teeb lähiaastatel korraliku hüppe.
Mõte luua sihtasutus, mis hakkaks tegelema Ida-Virumaa tööstusalade arendamise ja majanduse mitmekesistamisega, sündis just eelmise kriisi ajal. 2007. aastal Ida-Virumaa ettevõtluskeskuse läbiviidud projekti "FinEest Networking" raames tutvuti Soomes tööstusparkide arendamise ja kohaturundusega. 2009. aastal hakkas kolmeliikmeline kohalik algatusrühm kohandama majandusmudelit Eesti ja Ida-Virumaa jaoks. "Käisime seda ideed majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis tutvustamas ning tolleaegse kantsleri Marika Priske toetusel anti projektile roheline tuli," meenutab Teet Kuusmik, kes on sihtasutust vedanud kõik need kümme aastat.
Lisaks ministeeriumile tuli ideega kaasa neli omavalitsust − Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva − ning kokku pandi kolm senist tööstusalade arendamisega tegelevat sihtasutust: Narva ja Jõhvi Tööstuspark ning Püssi Tööstusalade Arendus. 24. mail kümme aastat tagasi asutati uus sihtasutus, mis sai nimeks Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (IVIA − Ida-Viru Industrial Areas).
"Üks oluline asi, mida IVIA puhul ei tohi ära unustada, on see, et me ei teeni omanikutulu, vaid meie põhiülesanne on sotsiaalse tellimuse täitmine," räägib Kuusmik. IVIA ei ole kellegi eraprojekt, vaid selle põhieesmärk on majanduskeskkonna mitmekesistamine, uute välisotseinvesteeringute toomine maakonda ja seeläbi uute töökohtade loomine.
See omakorda peaks vähendama inimeste väljavoolu piirkonnast. Uuringud näitavad, et inimesed ei koli siit ära kehvade elu- ja keskkonnatingimuste pärast. "Inimesed liiguvad kahel põhjusel: tööpuudus ja madal palk," tunnistab Kuusmik.
Narva tööstuspark (2 etappi) − 130 ha
Jõhvi äripark − 45 ha
Kohtla-Järve tööstuspark − 90 ha
Kiviõli äripark − 25 ha
Nii ongi IVIA kümme aastat tegelnud teemadega, mis on aktuaalsed ka praegu ning millest olulisim on majanduse mitmekesistamine. IVIA töö tulemusel on maakonda tulnud mitmed uued tootmis-, logistika- ja äriteenindusettevõtted. "Selge on see, et kui maakonna majandus on ühe sektori keskne, mõjutavad seal toimuvad tõusud ja mõõnad kogu maakonna majanduskeskkonna seisu. Mida mitmekesisem on ettevõtte tegevusalade loetelu ja emaettevõtete geograafia, seda väiksemad on erisuguste kriiside mõjud tööjõuturule," lisab ta.
IVIA ärimudeli kohaselt teenib organisatsioon tegevuseks vajaliku raha maade võõrandamisest eraettevõtetele. Tulemuse saavutamiseks tegeleb IVIA iga päev tööstusparkide arendamise ja aktiivse turundusega, selleks et katta palga-, tegevus- ja investeeringute omafinantseeringu kulud. "Peame olema tegevuses tulemuslikud ja jõudma lepinguteni uute ettevõtetega. IVIA tegevuskulusid ei kaeta jooksvalt riigi- ja omavalitsuste eelarvest," tõdeb Kuusmik. IVIA meeskond koosneb kuuest kõrgelt motiveeritud oma valdkonna tippspetsialistist.
Turundustegevus on üks suur osa tööst. Konkurentideks uute investeeringute toomiseks Ida-Virumaale on terve Ida-Euroopa, aga ka Põhjamaad. "Ida-Virumaa olulise unikaalsusena mängime turunduses välja geograafilist asukohta Euroopa Liidu ja Venemaa piiril. Me oleme kahe suure majanduspiirkonna keskpunkt ning ehkki ka teistel, näiteks Soomel või Lätil on Venemaaga piir, oleme tänu ettevalmistatud tööstusaladele kiiremad ja paindlikumad, meil on palju mitmekeelseid inimesi ja sarnased kultuuritraditsioonid, kaksiklinn Narva ja Ivangorodi näol peamisel kaubateel," loetleb Kuusmik.
Nii ongi Ida-Virumaa hea asukoht nendele ettevõtetele, kes tahavad kas eksportida Euroopa Liidust Venemaale või vastupidi. Praegu on pooled nendest välisettevõtetest, kes tööstusaladel toimetavad, Venemaalt ning pooled lääneriikidest.
Potentsiaalsete klientide leidmiseks teeb IVIA meeskond pidevalt aktiivset turundustööd. "Loome andmebaaside põhjal otsekontakte, teeme sihitud reklaami sotsiaalmeedias, korraldame igal aastal Eesti-Vene majandusfoorumit. Huvitatud ettevõtetele teeme väärtuspakkumised," kirjeldab Kuusmik tööd, mida kliendi saamiseks tehakse. "Tuhandetest saadetud meilidest ja tehtud telefonikõnedest jõuame igal aastal viie-kuue maamüügitehinguni." Maaostuga võtab ettevõte endale kohustuse investeeringu tegemiseks.
Inimene teeb plaane, jumalad naeravad
Kui kümme aastat tagasi äriplaani kirjutati, siis oli sinna kirja pandud olulisim kriteerium see, et kümne aastaga aidatakse kaasa 4400 töökoha tekkimisele. "Selle plaani eeldus oli, et saame riigilt maa kasutusse kohe. Tegelikult saime oma käsutusse kohe ainult Narva maad, teised tulid meile üle, kui suutsime näidata esimese projekti käivitamise võimekust," meenutab Kuusmik. Jõhvi, Kohtla-Järve ja Kiviõli projekti algus lükkus edasi nelja aasta võrra. "Inimene teeb plaane, jumalad naeravad," muigab ta.
Tööstuspargis tegevust alustanud ettevõtted on praeguseks loonud üle 800 otsese töökoha. "Kui siia juurde lugeda, et iga otsese töökohaga kaasneb mitu kaudset töökohta, siis tegelikult oleme algsele eesmärgile üsna lähedal," tõdeb ta. Seda hoolimata sellest, et vahepeal on olnud mitu kriisi, mis on teekonna keeruliseks muutnud. Pärast 2009. aasta majanduskriisi tuli 2014. aastal koos Ukraina sõjaga poliitiline kriis, mis Venemaa jaoks muutus majanduskriisiks. Viimase aasta suurimaks väljakutseks on olnud Eesti pangandust räsinud rahapesuskandaalid, kus finantsinspektsiooni karmistunud nõuded ja pankade kartus eksida on välisinvestoritele muutnud väga keeruliseks arvelduskontode avamise.
"Aitame registreerida ettevõtte, avada arvelduskonto, koostada äriplaani, leida finantseerimisallikaid, projekteerijaid, ehitajaid jne," loetleb Kuusmik tegevusi, mida sihtasutusel oma klientidega teha tuleb. Kuna riik aitab nüüd Ida-Viru ettevõtlust läbi erisuguste toetuste, siis aidatakse IVIA kliente ka nende taotluste ettevalmistamisega.
Kõige rohkem on ettevõtteid tulnud Narva tööstusparki, millega omal ajal algust tehti ning kus on valmis juba ka arenduse teine etapp. Kokku on allkirjastatud 34 lepingut, valmis on 12 hoonet, milles tegutseb 15 ettevõtet. Kui IVIA on arendamiseks kulutanud 10 miljonit eurot, siis ettevõtjad on siia investeerinud 800 miljonit eurot ning tänu ettevõtetele makstakse aastas makse üle 10 miljoni euro. Lähiaastatel on lootust, et pika eeltöö tulemusena kasvavad kõik need numbrid vägagi jõudsalt.
/nginx/o/2019/01/02/11690386t1hb758.jpg)