650 miljonit eurot maksvat põlevkiviõli eelrafineerimistehast ei tule

Eesti Energia õlitehase Narva lähedal Auveres. Nende juurde on alanud veel ühe õlitehase ehitamine, ent eelrafineerimistehase rajamise plaanil on kriips peal.

FOTO: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp otsustasid pärast tasuvusanalüüsi tegemist loobuda Ida-Virumaale plaanitud ligikaudu 650 miljonit eurot maksva põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamise plaanist, kuna see ei ole praeguses turuolukorras tasuv.

Eelrafineerimistehasesse oli kavas suunata peaaegu kogu Eestis toodetav põlevkiviõli, et toota sellest kallimaid vedelkütuseid ja nende komponente.

"Otsustasime projekti praegu sellises vormis lõpetada," ütles Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals kolmapäeva pärastlõunal Põhjarannikule. 

Kavandatud eelrafineerimistehas

* Investeeringu kogumaht - ligikaudu 650 miljonit eurot.

* Põlevkiviõli ümbertöötamise maht - ligikaudu 1,6 miljonit tonni aastas.

* Tehast oli kavas hakata ehitama 2021. aastal ja tootmist oli plaanis alustada 2024. aastal.  

Allikad: Eesti Energia ja VKG

Tema sõnul kinnitas analüüs, et tehniliselt on põlevkiviõli võimalik töödelda kvaliteetsemateks kütusteks. Kinnituse sai ka tehase rajamise eeldatava maksumuse suurusjärk - 650 miljonit eurot. Kuid tasuvusele avaldas negatiivset mõju sel aastal toimunud põlevkiviõli suhteline kallinemine võrreldes muude kütustega. Seetõttu pole eelrafineerimisega põlevkiviõlist  saadavad tooted enam nii palju kallimad, et tehase rajamine ära tasuks. 

"Vahepeal on juhtunud see, et selle aasta algusest hakkas maailmamerel kehtima uus regulatsioon, mille kohaselt laevakütuse väävlisisaldus ei tohi ületada 0,5 protsenti. Paradoksaalsel ja ootamatul kombel läks meie toodetav põlevkiviõli suhteliselt kallimaks võrdluses teiste kütustega," selgitas Vals, märkides, et põlekiviõli väävlisisaldus on 0,6-0,7 protsenti. See ongi muutnud ta varasemast väärtuslikumaks, kuna normis olevates kütusesegudes on vaja talle lisada väga vähe väävlipuhtamaid komponente. 

"Me olime juba riigilt küsinud selle projekti toetuseks 200 miljonit eurot. Muutunud olukorras oleksime pidanud küsima veel toetust. Me ei pidanud sellist käiku perspektiivikaks," sõnas Vals, lisades, et rajamisel oleva teise Enefit280 õlitehase seisukohast toimub turul soodne areng. 

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann lisas, et  eelrafineerimistehase kavandamisel oli esialgsetest arvutustest näha, et tasuvus on piiri peal, aga see polnud veel investorile atraktiivne. "Kuna nägime, et ühiskonna jaoks on majanduskasvu seisukohast see tehas väärtust loov, siis soovisime, et valitsus paneks õla alla. Kui tehase ehitamise hind oleks kujunenud eeldatust odavamaks, siis see oleks parandanud investeeringu tasuvust. Et see hind jäi planeeritud tasemele, siis me ei pidanud mõistlikuks küsida valitsuselt lisatoetust," ütles ta.  

Nii Asmann kui Vals kinnitasid, et tasuvusuuringu tulemusi saab kasutada põlevkivi edasisel väärindamisel ning eelrafineerimistehase rajamine võib tulevikus muutuda võimalikuks.  

Asmann on varem rääkinud Põhjarannikule, et eelrafineerimistehas oleks toonud aastas Eestile 250 miljonit eurot eksporditulu. "Kuidas see jaguneb? Selle eest makstakse palkasid, makstakse makse, makstakse alltöövõtjatele töö ja materjalide eest. Ja hea õnne korral jääb midagi ka omanikele. Me praegu näemegi, et tõenäosus, et omanikele midagi jääb, on väike, aga see ühiskondlik hüve on niivõrd suur, et riigi jaoks on see projekt tasuv ühe-kahe aastaga," rääkis ta tänavuse aasta alguses. 

Üks eelrafineerimistehase võimalikke asupaiku oli Sillamäe sadama territooriumil.  

Praegune valitsusliit lubas koalitsioonileppes algatada õlitööstuse arendamiseks tarviliku eelrafineerimistehase tasuvusuuringu ja rajamise Ida-Virumaale viisil, mis kaasaks investoritena kõiki huvitatud Eesti õlitootjaid. 

Eesti Energia ja VKG kaasasid tasuvusuuringu tegemisse rahvusvahelised ettevõtted KT Kinetics Technology, Honeywell UOP ja  Mott Corp.

Tagasi üles