Koroonakriisi juhtarst idavirulastele: olukord muutub tõsisemaks

Arkadi Popov soovitas kõrge nakatumise tasemega regioonides kanda maski, kui inimene viibib näiteks ühissõidukis või on vaja tulla tööle, sest pole võimalik teha kaugtööd.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaal, kus koroonaviirusesse nakatumise tase on praegu riigi kõige kõrgemal tasemel, peaks maski kandmine saama rahvarohketes siseruumides ja ühissõidukites normiks, leidis Arkadi Popov, kes oli eriolukorra ajal terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht.

Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarstina töötav Arkadi Popov kohtus teisipäeval Ida-Viru ajakirjanike, perearstide ja haiglatöötajatega, et ühiste pingutustega koroonapuhangule Ida-Virumaal piir panna.

Ida-Virumaal on koroonaviirust rohkem, kui me teame. 

Arkadi Popov

Popov tähendas, et viimase 14 päeva nakatunute arv 100 000 elaniku kohta on regioonis tõusnud ligemale 100 inimeseni, mis on kolm korda kõrgem näitaja kui "lähimatel konkurentidel" Harjumaal ja Võrumaal.

Nähtu tegi murelikuks 

"Vaatasin esmaspäeval Delfi reportaaži, kus intervjueeriti Narva elanikke, ning nähtu ja kuuldu tegi mind murelikuks. Intervjuudes jäi kõlama mõte, et olukord pole hull ja võib rahulikult edasi elada," rääkis Popov, kelle sõnul suudab terviseamet olukorda Ida-Virumaal efektiivselt kontrollida ainult juhul, kui asutusele on abiks iga elanik.

Pressikonverentsil Narvas tutvustati HOIA mobiilirakendust, mida Narva perearst Marina Vassiljeva üritas kohe alla laadida. Rakendust kasutab Eestis üle 100 000 inimese ning selle abil saab kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga.  

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Tema sõnul on uusi üleüldisi piiranguid võimalik vältida, kui iga regiooni elanik suhtub vastutustundlikult terviseameti ja valitsuse soovitustesse hoida distantsi, hoolitseda hügieeni eest, mitte minna tööle ega saata last kooli, kui on haigusnähud. "Meie suur palve Ida-Virumaa inimestele on, et nad mõistaksid: olukord muutub tõsisemaks."

Popov soovitas kõrge nakatumise tasemega regioonides kanda maski, kui inimene viibib näiteks ühissõidukis või on vaja tulla tööle, sest pole võimalik teha kaugtööd.

Riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi korraldatud pressikonverents Narvas toimus päeval, kui piirilinnale anti sümboolselt üle sügispealinna tiitel. Popovilt küsiti, kas sel puhul toimunud kontserdi oleks pidanud ära jätma.

"Ametlikult praegu ürituste puhul keelde ei ole ja paljuski lasub vastutus korraldajatel. Meie sõnum on, et esimeses järjekorras tuleks edasi lükata perekondlikud kogunemised, näiteks sünnipäevad, kus sageli nakatutakse, sest koguneb palju inimesi, ollakse vabas õhkkonnas pikalt koos ning tarvitatakse alkoholi. Kui avalik üritus toimub siseruumides, peaks olema normiks distantsi hoidmine, hoonesse sisenemisel ja sealt väljumisel käte desinfitseerimine ning maski kandmine."

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Millisel juhul saadate patsiendi koroonatesti tegema?

Corrigo Jõhvi tervisekeskuse perearst Tatjana Ruže:

Otsustamisel lähtume terviseameti juhistest. Saadame testi tegema kõik inimesed, kellel on haigusnähud, nagu köha, nohu, kurguvalu, palavik, hingamisraskused. Seda juhul, kui inimene on nõus, sest on ka selliseid, kes keelduvad, ja sundida me ei saa.

Kui sümptomid puuduvad ja inimene soovib lihtsalt kontrollida, siis terveid me ei testi. Kui inimene on lähikontaktne, aga pole haige ega kuulu riskirühma, siis ta jääb kaheks nädalaks koju isolatsiooni ning jälgimisele. Lähikontaktset, kes kuulub riskirühma, võime 5.-7. päeval kontrollida.

Narva perearst Marina Vassiljeva jagas oma tähelepanekuid, et kevadega võrreldes on piirilinna elanikud lasknud end lõdvaks. "Näiteks pühapäeval sõitsin bussiga suvilasse. Sisenedes polnud desinfitsaatorit, maskis olin ainult mina ja hiljem lisandus veel üks noor naine." 

Arkadi Popovi kinnitusel vähendab maski kandmine märgatavalt nakatumise taset.

"Maski kasutamine ei vähenda üksnes infektsiooni levikut inimeselt inimesele. Viimased uuringud näitavad, et kui kõik inimesed kannavad maski ja ruumis on üks nakatunud inimene, väheneb haigestumise risk kõigil. Mis kõige olulisem: viiruseosakeste hulk, mis satub ülemistesse hingamisteedesse, on maski kandval inimesel oluliselt väiksem ja isegi kui ta nakatub, on haiguse kulg tunduvalt kergem."

See omakorda vähendab koormust haiglatele, mis praegu kasvab üle 50aastaste inimeste suurenenud haigestumise tõttu. 

Liiga vähe teste 

Popov tõdes, et Ida-Virumaal on koroonaviirust rohkem, kui me teame. "Seda näitab testimise tase. Kui näeme, et positiivsete testide hulk tõuseb 3 protsendini, kõneleb see sellest, et regioonis on vaja rohkem testida, mida kahjuks pole mingil põhjusel tehtud. Seetõttu kohtun perearstidega Jõhvis ja Narvas, et seda teemat arutada."

Viiruse varjatud levikut näitas ka Tartu ülikooli juhtimisel Ida-Virumaal tehtud seireuuring. 28. augustist 9. septembrini testiti Ida-Virumaal juhuvalimi alusel 1353 inimest, mis on umbes üks protsent piirkonna rahvastikust. Positiivsete osakaal oli 0,35 protsenti, mis lubas järeldada, et seireuuringu tegemise ajal oli Ida-Virumaal 400 nakatunut. 

"Sel esmaspäeval algas uus uuringulaine, kuhu kutsutakse elanikke üle terve Eesti. On oluline, et me monitoorime olukorda edasi ja et inimesed osalevad uuringus, sest see aitab ennetada varjatud koldeid," ütles Tartu ülikooli nooremteadur Anna Tisler.  

Tagasi üles
Back