Kui Põhjarannik kirjutas aasta tagasi, et Jõhvi endises telefonijaama majas avatakse rahvusvaheline tehnoloogiakool eeldusel, et selleks õnnestub koguda 2,5 miljonit eurot, pidasid paljud seda utoopiliseks.
JUHTKIRI Utoopilise hõnguga plaan saab teoks
/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
31. oktoober 2020, 00:18
Selle nädala lõpus andis mittetulundusühing Tuleviku Tehnoloogiaharidus ametlikult teada, et raha saadi kokku ja kool tuleb. Uutmoodi kooli taga seisavad Eesti tehnoloogiavaldkonna tipud, nagu TransferWise'i asutaja Taavet Hinrikus, Bolti kaasomanik Martin Villig ja Rainer Sternfeld, kes muu hulgas käivitas Eestis maailma esimese üleriigilise elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku.
Ettevõtjad ei edenda tehnoloogiaharidust üksnes sõnades, vaid panevad projekti ka oma raha. Küllap on kooli nimekad asutajad üheks põhjuseks, miks ka riigil on ettevõtmisse usku. See usk vormus 1,6 miljoni euro suuruseks toetuseks, mida aitas "välja lobistada" ka Jõhvi vald, mis saab avatava kooliga kõvasti kuulsust juurde. Vahelduseks positiivset.
Kooli eestvedajate sõnul on Jõhvi tehnoloogiakool suurepärane näide riigi ja erasektori koostööst olulise probleemi lahendamisel. Eestis on praegu puudu tuhandeid infotehnoloogiaspetsialiste ning see tühimik kasvab iga aastaga. Otsus, et kool rajatakse just Jõhvi, mitte Tallinna või Pärnusse, lükkab aga takka Ida-Viru arengut ja teeb siinse hariduspildi kirjumaks.
Maailma tasemel infotehnoloogiaharidus peaks olema Ida-Viru nutikatele ja edasipüüdlikele tõeline maiuspala, mille eest ei küsita isegi raha. Samas peab olema valmis pingutuseks: inglise keeles toimuv õpe meenutab mõnes mõttes arvutimängu, kus tuleb pidevalt liikuda keerukamatele tasemetele, aga on mängulisuse kõrval väga pingeline. Kes sellele vastu peavad, saavad suure tõenäosusega tasuks kõrgepalgalise töökoha.