Puhkealade külastajad lõid tänavu rekordi

Külli Kriis
, ajakirjanik
Copy
Arvukad külastajad hajusid suure puhkeala peale mõistlikult ära.
Arvukad külastajad hajusid suure puhkeala peale mõistlikult ära. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ida-Virumaa puhkealadel oli rahvast sel suvel enneolematult palju ja inimesed käitusid üllatavalt mõistlikult, tõdeb piirkonna külastusalaga toimetav Heinar Juuse.

"Kõige rohkem kartsime jaanipäeva," tunnistas riigimetsa majandamise keskuse külastuskorraldusosakonna Põhja-Eesti piirkonna külastusala juht Heinar Juuse. "Eriolukord oli just lõppenud, suuri jaanitulesid eriti ei toimunud, seda rohkem tehti neid rannas. Mõnes kohas tuli inimeste haldamiseks isegi turvafirmad appi kutsuda, Ida-Virumaal polnud seda õnneks vaja. Ilmselt on meil nii suured puhkealad, et rahvas hajus Virumaa peal mõistlikult ära."

Kõik kampaaniad algasid ju sõnadega "Puhka Eestis" − ja seda inimesed ka tegid.

Heinar Juuse

Tegelikult käitusid meie kandi inimesed jaaniõhtul tema sõnul lausa ideaalselt: "Ei leidnud me vähemalt reidide ajal ühtegi mitteametlikku lõket ega luidetele sõitmist."

Juuse arutles puhkeala tänavusele rahvarohkusele mõeldes, et on kaks rahvahulka ja kaks käitumismustrit.

"Teatud inimeste hulgani on valdav suhtumine, et teen, mida tahan, las olla, ah, pole minu asi. Kui inimesi on väga palju, hakkab tööle eneseregulatsioon. Näiteks Kauksi telkimisalal, mis oli väga-väga rahvast täis, oli kord majas, arvestati üksteisega. Järelikult on inimestel teadlikkus olemas, aga väiksemas rahvahulgas see alati ei toimi."

Ja puhatigi Eestis

Tänavune suvi, õieti juba eriolukorra-aegsest kevadest alates, oli puhkealadel üks rahvarohkemaid.

"Kõik kampaaniad algasid ju sõnadega "Puhka Eestis" − ja seda inimesed ka tegid," ütles Juuse. "Kõik alad olid rahvast täis, matkatee külastatavus väga suur, seda läbiti Läänemaalt Kauksini nii jalgsi kui jalgratastega, nii seltskondade kui perekondadega."

Mingeid numbreid öelda ja neid varasemate aastate omadega võrrelda veel ei saa: kõige külastatavamate objektide juures asuvad elektroonilised loendurid ikka veel loendavad ja nende andmed selguvad alles mõne aja pärast.

Puhkeala haldajatel olid igatahes käed-jalad tööd täis ja kuna loodusvahid pidid lisaks tavapärasele objektide hooldamisele-puhastamisele ka agaralt desinfitseerimisega tegelema, tuli väiksemateks parandustöödeks veel paar inimest appi võtta.

Palju rahvast, palju prügi

"Puhkajate arv oli laes ja prügistatus oli ka laes," nentis Heinar Juuse.

Prügikogustesse andsid tugeva panuse piirkonna suvilate ja suvekodude omanikud, kes seal nii puhkasid kui ka kodukontorit pidasid. Piiratud liikumisvõimalused jätsid rohkem vaba aega, mida kasutati koristamiseks ja remondiks. Kõik, mis neist tegevustest üle jäi, tassiti prügikonteineritesse.

Puhkeala prügivedu läks sel hooajal kavandatust ligemale 4000 eurot kallimaks. Sellepärast, et tühjendamist tuli sagedamini tellida, ja ka sellepärast, et ehitusjäätmeid täis topitud konteinerite tühjendamine ongi kallim.

Kadunud uksed ja tagasi ilmunud grillialus

Vaatamata rahvarohkusele (või just tänu sellele?), vandaalitseti puhkealadel suhteliselt vähe.

Konsu telkimisalalt varastatud grill ilmus sinna kiiresti tagasi, kui politsei asja uurima hakkas.
Konsu telkimisalalt varastatud grill ilmus sinna kiiresti tagasi, kui politsei asja uurima hakkas. Foto: HEINAR JUUSE

"Päris suve alguses kadusid Kurtnas kahe tualeti uksed. Ühel viidi lihtsalt minema, teise jäänused, täpsemalt uksehinged, leidsime Rääkjärve lõkkekohast," rääkis Juuse.

Suve lõpuotsa jäi omapärane juhtum Konsu telkimisalal, kus vahetati välja kõik lõkkekohad. Üks viiest uuest grillist "jalutas" juba nädal aega hiljem sealt minema.

"Tegime politseile avalduse, asja hakati uurima − ja nädala pärast oli grill tagasi toodud, isegi maasse kaevatud, ehkki natuke viltuselt. Ju siis läks kogukonnas jutt liikvele ja süüdlane ei julgenud grilli endale jätta − äkki keegi näeb," oli see Juuse sõnul 20 aasta jooksul esimene kord, kui midagi äraviidut tagasi toodi.

"Meie hirmud selle suve ees olid suuremad kui tegelikkus. Inimesed olid täitsa mõistlikud ja suure koormuse all miski ära ei lagunenud."

Rahvuspark innustab uuendama

Midagi päris uut puhkealadel tänavu ei rajatud, mõned asjad uuendati või parandati.

"Suuremad rekonstrueerimised tulevad järgmisel aastal. Korrastame ja valgustame Iisaku vaatetorni taga asuva lõkkekoha ning teeme sinna teerajad, et need kaks objekti tervikuks siduda. Jõuga järve lõkkekoht saab vaateplatvormi ja kogu praegune taristu vahetatakse välja. Uue taristu saab ka Poruni matkarada − täiesti uut tüüpi taristu, millist meil seni ei olegi. Uusi asju rajades peame juba silmas ka prügisortimise võimalusi, nii et Poruni mõlemasse lõkkekohta rajame hoone, milles on kompaktselt koos tualetid, puukuur ja prügiruum. Porunisse tulevad ka uued purded ja sillad."

Juuse märkis, et puhkekohtadesse nii tugevalt panustama ajendab riigimetsa majandamise keskust tõsiasi, et tegemist on Alutaguse rahvuspargiga ja väga külastatavate objektidega.

Usutavasti ehitatakse tuleval aastal ka Pühajõele uus sild. Ja loodetavasti saab uueks hooajaks valmis rahvuspargi Kauksi külastuskeskus, mille ehitamine praegu täie hooga käib.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles