Narva haigla peatas plaanilise ravi

Erik Gamzejev
Copy
Peaminister Jüri Ratas rääkis reede hommikul Narva haigla juhtidega olukorrast haiglas. Ennelõunal sai Ratas teada, et ühe kolmapäeva õhtul toimunud kohtumise tõttu inimesega, kel tuvastati koroonaviirus, peab ta jääma eneseisolatsiooni, ning seetõttu tuli tema Ida-Virumaa visiit katkestada.
Peaminister Jüri Ratas rääkis reede hommikul Narva haigla juhtidega olukorrast haiglas. Ennelõunal sai Ratas teada, et ühe kolmapäeva õhtul toimunud kohtumise tõttu inimesega, kel tuvastati koroonaviirus, peab ta jääma eneseisolatsiooni, ning seetõttu tuli tema Ida-Virumaa visiit katkestada. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Narva haigla peatas statsionaarse plaanilise ravi, et keskenduda koroonahaigete ravile ja säilitada erakorralise abi osutamine. 

Kui Ida-Viru haiglas veel plaaniline ravi toimub, siis Narvas ei osutunud see haiglaravi vajavate koroonapatsientide arvu suure tõusu ja ka osa haiglatöötajate haigestumise tõttu enam võimalikuks. Ida-Viru keskhaigas oli reede lõuna ajal 57 ja Narva haiglas 27 koroonahaiget. 

Põhiline mure on haiglapersonali puudus 

Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liige ja üheksat haiglat − sealhulgas ka Ida-Virumaal asuvaid − ühendava Lõuna-Eesti meditsiinistaabi juht Marek Seer selgitas, et peamine mure on, et ka töötajad nakatuvad koroonaviirusesse.

"Narva haigla on selles osas suhteliselt õhukesel jääl. Et tervishoiutöötajate ressurssi jätkuks, on Narva haigla tänaseks plaanilise statsionaarse ravitöö lõpetanud, küll aga jätkab erakorralise abi osutamist," sõnas ta, märkides, et kui veel keegi töötajatest peaks haigestuma, siis tekivad uued raskused. Haiglasse on kaasatud tööle Tallinna tervishoiu kõrgkooli tudengid ja meditsiinialaste oskustega inimesi on otsitud ka töötukassa kaudu. 

Tartu ülikooli kliinikum on Seeri sõnul suunanud Narva haiglale appi viieliikmelise meeskonna. "Need on erisuguste valdkondade spetsialistid. Tähtis on, et tegutseksime koordineeritult ja sihitaksime abi täpselt. Oluline on ka haigete ühtlane jaotamine haiglate vahel," sõnas ta, märkides, et koroonasse nakatunud narvalasi on toimetatud ravile ka nii Tartu, Viljandi kui Võru haiglatesse. 

Plaanilise ravi taastamine Narvas saaks Seeri sõnul võimalikuks siis, kui koroonahaigete arv hakkaks vähenema. "Ma loodan, et täna kasutusele võetud meetmed annavad efekti, et ei tekiks suurel hulgal uusi hospitaliseerimise vajajaid. Kui aga koroonadiagnoosi saavad paljud üle 50aastased inimesed, siis suur osa nendest vajab ka haiglaravi," ütles ta. 

Kuigi Ida-Viru keskhaiglas on nakatunud töötajaid, jätkab haigla senini ka plaanilist ravi. "Vaatame olukorda päev-päevalt. Kõik sõltub sellest, milliseks kujuneb COVIDi haigete hospitaliseerimise vajadus ja kui palju on võimalik neid teistesse haiglatesse paigutada," ütles Seer.   

Eile Narva haigla ja Ida-Viru keskhaigla juhtidega kohtunud Jüri Ratas ütles, et vajaduse korral on valitsus valmis suunama Ida-Virumaale ka kaitseväe välihaigla, nagu kevadise puhangu ajal Saaremaal, aga praegu selleks otsest vajadust ei ole. Ratas kinnitas Jõhvis toimunud pressikonverentsil, et valitsus pole arutanud kogu Ida-Virumaa nii-öelda lukku panemist ja selleks praegu vajadust pole. 

Ida-Virumaal on huvitegevus keelatud  

Valitsusliikmed jõudsid neljapäeval üksmeelele keelata koroonaviiruse suure leviku tõttu alates sellest laupäevast Ida-Virumaal siseruumides noorte ja täiskasvanute huvitegevus ning harrastusspordiga tegelemine.

Erandina ei puuduta keeld individuaaltegevusi. See tähendab, et omaette koos juhendajaga on näiteks kandlemängu või kuulitõuke harjutamine lubatud. 

Lisaks ei puuduta piirangud professionaalset ja poolprofessionaalset sporti, sealhulgas noortesporti. "Nendes valdkondades peavad olema tagatud viiruse leviku ennetamiseks vajalikud meetmed ning nõue, et kokku ei tohi puutuda teiste gruppidega," teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo, lisades, et lubatuks jäävad erivajadustega inimeste huvitegevus ja -haridus.

Ida-Virumaal lisandus viimase ööpäevaga 130 koroonasse nakatunut. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta tõusis Ida-Virumaal tasemele 872,2. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles