Ida-Virumaa soodel on tööstuse jäljed

Fjodorisoos hakkas vesi pärast paisude ehitamist lausa silmaga nähtavalt tõusma. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaal on soid mõjutanud lisaks metsade kuivendamisele ka kaevandamine ja õhusaaste.

Märgalade tähtsusest hakati rohkem rääkima poole sajandi eest. Õieti keskendus täna 50 aastat tagasi sõlmitud Ramsari ehk märgalade konventsioon − vanim riikidevaheline looduskaitseline lepe − algul veelindude kaitsmisele. Ajapikku on aga muutunud üha olulisemaks märgalade pakutavate loodushüvede kaitse ja kasutamine.

Märgalad pole mitte üksnes sood, vaid ka muud liigniisked kooslused: jõed, järved, allikad, madal meri ja üleujutatav rannik ning märjad metsad. Kõiki neid kooslusi on inimene aegade jooksul püüdnud majandusliku kasu saamise nimel ümber kujundada.