:format(webp)/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/02/03/13610604t1hc43a.jpg)
Eestis registreeriti kõige vähem õnnetussurmasid eelmisel aastal Ida prefektuuri territooriumil, mis hõlmab nii Ida- kui Lääne-Virumaad.
Teiste prefektuuridega võrreldes oli Virumaal vähem näiteks uppumis- ja tulesurmasid, samuti enesetappe. Surmaga lõppenud tööõnnetusi polnud aga üldse.
Vähene teadlikkus on müüt
Kui siiani on tavatsetud arvata, et Ida-Virumaa elanikud on riskidest vähem teadlikud, kuna suur osa neist elab teises keele- ja inforuumis, siis need arvud räägivad teist keelt. "Olen pidanud siinset piirkonda turvaliseks ja pole sellega nõus, et info ei jõua inimesteni. Väga palju on ära teinud siin ka omavalitsused," tõdes Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Ene Timmi.
/nginx/o/2021/02/03/13610600t1h602a.jpg)
Kui mullu kevadel puhkes koroonapandeemia, olid nii politsei kui prokuratuur ootel, et mõnedes kuriteoliikides võib seetõttu tulla kasv.
"Nii kummaline kui see ka pole, ei paista kuidagi silma, et koroonal oleks mingi oluline mõju kuritegevusele. Kevadel prognoosisime, et lähisuhtevägivallaga läheb halvasti, sest inimesed ei saa enam teatada ja kõik jääb koduseinte vahele. Teine arvamus oli, et tuleb tohutu tõus, sest inimesed istuvad kodus ja tekib rohkem omavahelisi pingeid," rääkis Timmi. Ent kumbki prognoos ei pidanud paika. "Eelkõige reageerivad naabrid ja lähedased. Kui kusagil lärmi on, kutsutakse kohe politsei ja juhtumid tulevad ikkagi päevavalgele. Ka kannatanud ise pöörduvad aina julgemalt politsei poole," sõnas prokurör.
Roolijoodikuid tabati rohkem
Kui koroonaviiruse leviku tõttu peatas politsei mullu ajutiselt joobes juhtide vastu suunatud reidid "Kõik puhuvad", siis tuvastatud roolijoodikute arvu maakonnas see ei vähendanud, vaid neid oli aasta varasemaga võrreldes isegi rohkem (vastavalt 274 ja 303).
Ida prefekt Tarvo Kruup ütles, et puhumisaktsioonide mõte ongi rohkem ennetuslik, näitamaks, et igal hetkel võid sattuda alkokontrolli. "Positiivne on see, et Ida-Virumaal on inimesed hakanud sagedamini teada andma, kui nad näevad, et tuigerdav inimene istub autorooli või auto liigub kuidagi kummaliselt," lisas Kruup. Tema sõnul mõjutas roolijoodikute efektiivsemat tabamist ka see, et politsei oli koroona tõttu väga suurte jõududega tänavatel ning suutis kiiresti sellistele teavitustele reageerida.
Kohus: 11 korda inimest noaga löönud mees kaitses ennast
Viru ringkonnaprokuratuur saatis mullu kohtusse ligi 850 kriminaalasja, millest 531 lahendati kokkuleppemenetluses ehk süüdistatav nõustus karistusega ning kohus vaid kinnitas selle.
Viis inimest mõisteti viies erinevas kriminaalasjas õigeks.
Neist tähelepanuväärsemaid oli üks Narva juhtum, kus kaks meest läksid ühise viinavõtmise käigus tülli ning üks pussitas teist, tekitades talle kokku 11 noahaava. Kui prokuratuur saatis noakangelase kohtu ette, leidis nii esimese kui teise asme kohus, et tegemist oli hädakaitsega, kuna kannatanu oli enne väidetavalt pussitajat rünnanud ning pealegi polnud haavad eluohtlikud ja pussitatu ise andis segaseid ütlusi. Praeguseks on õigeksmõistev otsus kannatanule noaga rohkeid haavu tekitanud mehe suhtes jõustunud.
Vähenenud on avaliku korra rasked rikkumised (kaklemised ja muud vägivallakuriteod avalikus ruumis). "Siin võib olla põhjus selles, et lõbustusasutuste tööd on piiratud, aga kuritegevuse üldisele statistikale need väga ei mõju, sest neid juhtumeid pole väga palju (mullu Ida-Virumaal 46, aasta varem 75)," rääkis Ene Timmi.
Narkokuritegevuse olulist vähenemist pole samuti täheldatud, kuigi piir oli vahepeal suisa lukus. "Oleme narkootikume üsna suurtes kogustes piiril kätte saanud ja 2020. aasta oli selles suhtes rekordiline. Kaubavedu ju ikka käib ja selle varjus kõik toimub," märkis Timmi.
Sel aastal on õiguskaitseasutustel uus prioriteet. Kui varasematel aastatel oli selleks lähisuhtevägivald, millele pööratakse jätkuvalt tähelepanu, siis nüüd on fookuses majandus, rahapesu ja korruptsioon.
Tulenevalt sellest, et sügisel toimuvad kohalikud valimised ning Ida-Virumaal on nende puhul varasematel aastatel esinenud häälte ostmist, siis lubavad õiguskaitseasutused selle teema tänavu eriliselt luubi alla võtta. "Siin esineb veel häälteostmist, mis võib-olla mujal nii suureks probleemiks ei ole," lausus juhtivprokurör Ene Timmi. Tema sõnul on varasemast kogemusest teada, kus sellised juhtumid on aset leidnud − seal kipuvad need ka korduma. "Nii me koondamegi oma tähelepanu neisse kohtadesse," selgitas ta.