VIDEO Kaitseliitlane vabariigi aastapäeva tähistamisel Kohtla-Järvel: usun, et näeme tulevikus majadel rohkem rahvuslippe

Kohtla-Järvel tähistati Eesti Vabariigi 103. aastapäeva 24. veebruari hommikul pärgade asetamise tseremooniaga vanaliinnas asuva vabadussõja ausambale. Foto: Erik Gamzejev / Põhjarannik

Kaitseliidu Alutaguse maleva teenekas liige Kalev Naur ütles Kohtla-Järve vanalinnas toimunud vabadussõja kangelaste ausambale pärgade asetamise tseremoonial, et loodetavasti on tuleviks selle linna majadel rohkem rahvuslippe kui täna. 

Tseremooial kõnelenud Kalev Naur sõnas, et traditsioonid  kannavad Eesti rahva identitteeti ja kultuuri ning viivad meid edasi.  Ta avaldas lootust, et järgnevatel aastatel ei ole rahvuslipp mitte ainult ühel, vaid kõigil ausamba ümbruses olevtel ilusatel ja ajaloolistel majadel. "Inimesed hakkavad aru saama, kui oluline see on, et me oleme vabas ja iseseisvas riigis, kus me saame teha seda, mida meie tahame ja saame elada nii, nagu meie tahame elada."

Naur avaldas heameelt, et tseremoonial osalesid nii Kohtla-Järve gümnaasiumi esindajad kui ka eelmisel aastal Paldiskist Jõhvi kolinud Kalevi pataljoni võitlejad. "Kalevlased - see ongi teie ausammas," ütles Naur viidates sellele, et mitmel korral hävitatud, kuid 1992. aastal taastatud ausammas on püstitatud 1919. aastal  vabadussõjas Järve lahingus hukkunud Kalevi pataljoni sõjameestele. 

Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko tänas linna tublisid inimesi elu edasiviimise eest. "Soovin kõigile väärikat ja rõõmsat Eesti Vabariigi aastapäeva. Elagu Eesti ja Eesti inimesed! Kestku Eesti vabadus igavesti!"

Tseremoonial osalenud Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur tegi vahetult pärast üritust sotsiaalmeedias postituse, milles teatas, et märkas läbi Kohtla-Järve sõites vaid üksikuid  rahvuslippe. 

"Uus riigigümnaasium tuli Kohtla-Järvele ka selleks, et tulevikus oleksid Kohtla-Järve majad vabariigi aastapäeval lipuehteis, elanikud mõistaksid ja armastaksid oma maad, kultuuri ja traditsiooone ning oleksid koos ülejäänud eesti rahvaga solidaarsed ja rõõmsad."

Ta avaldas lootust, et Eesti patrioodid, kes juhtuvad pidupäeval läbi Kohtla-Järve sõitma, ei peaks end tundma nõutu ja kurvana. "Mõttest - kas neile inimestele üleüldse läheb korda, millisel maal nad elavad ja mida siin tähtsaks ja kalliks peetakse. Neid väärtusi ja hoiakuid luuakse tavaliselt lastes maast-madalast kodudes ja kui see kusagil nii ei ole, siis koolis. Kusagilt tuli alustada. Me teeme selle ära!"