Skandaaliga Narva haigla juhtkonda määratud ekslinnapea Aleksei Jevgrafov tagandati enne tähtaega ametist, makstes talle kopsakat hüvitist. Tööta jäänud Jevgrafov ei tea esialgu, millises suunas tema karjäär arenema hakkab, kuid poliitikas valib ta Eesti 200 ja EKRE vahel.
Keskerakonda astuda soovinud Narva endine linnapea valib nüüd EKRE ja Eesti 200 vahel (2)
Sihtasutuse Narva Haigla nõukogu teatas 10. märtsil, et kutsus haigla juhatuse liikme Aleksei Jevgrafovi tagasi. Jevgrafov tagandati ametist, ootamata ära haiglajuhi ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi tulemusi − kandidaatide avalduste vastuvõtt jätkub 20. märtsini.
Jevgrafov ise konkursi tingimustele ei vasta.
Konkursitulemuste selgumiseni määrati haiglat ajutiselt juhtima Olev Silland, kes oli enne Jevgrafovit SA Narva Haigla juhatuse liige.
Juhtis haiglat vähem kui kolm kuud
15. detsembril kutsus toona veel kohalike opositsioonipoliitikute kontrollitud Narva haigla nõukogu tagasi endise Narva linnapea Aleksei Jevgrafovi ning määras ta sedamaid Olev Sillandi asemel haigla juhatuse liikme kohale. Vaid kuu aega enne seda − 11. novembril − tagandas poliitiline koalitsioon eesotsas Katri Raigiga Jevgrafovi Narva linnapea ametist.
"Jevgrafovi tööle võtmine oli poliitiline lõks, millest tuli Narva haigla vabastada," selgitas haigla nõukogu uus esimees ja linnapea Katri Raik, miks Jevgrafoviga hüvasti jätma kiirustati.
Olemasolevatel andmetel polnud Narva juhid rahul ka sellega, kuidas Jevgrafov koroonakriisi tingimustes haigla tööd korraldas. Kuid Raik seda põhjusena välja ei toonud.
Jevgrafovi tööle võtmine oli poliitiline lõks.
Katri Raik
Jevgrafov ise ütles Põhjarannikule antud kommentaaris, et kogu haiglas töötatud aja jooksul polnud ta enda aadressil kordagi kriitikat kuulnud. "Nõukogu liikmetelt tuli vaid küsimusi, mis said ka vastused, kuid mingit kriitikat ei olnud."
Sai kopsaka hüvitise
Jevgrafovi sõnul käisid kuulujutud tema tõenäolisest tagasikutsumisest juba mitu päeva ning 10. märtsi hommikul teavitasid nõukogu esindajad teda oma otsusest lõpuks isiklikult. "Mul oli kaks võimalust: kas hakata vaidlema ja niigi keeruline olukord veelgi rohkem üles kütta või tulla haigla kollektiivile vastu ja mitte hakata olukorda lisaemotsioonidega pingestama."
Jevgrafov rõhutas, et suhtlus nõukogu liikmetega oli vastastikku lugupidav. "See oli üks teguritest, mis mõjutasid mind mulle pakutud lepet konfliktideta alla kirjutama."
Kokkuleppe tingimused, sealhulgas hüvitise summa, on konfidentsiaalsed. Usaldusväärsetel, kuid kinnitamata andmetel võis Jevgrafov saada Narva haiglalt hüvitist nelja ametipalga ulatuses ehk siis 25 000 - 28 000 eurot. Ise ta sel teemal rääkida ei soovinud.
"Ma ei kinnita ega lükka ümber. Kokkulepe on konfidentsiaalne," sõnas Katri Raik.
Oma tööga rahul
Aleksei Jevgrafov hindab omalt poolt Narva haiglas tehtud tööd kõrgelt. Ta tuletas meelde, et tegutses tandemis haigla meditsiinipoolt juhtinud Olev Sillandiga. "Mulle tundub, et oleme nende kolme kuu jooksul väga tõhusat tööd teinud."
Küsimusele oma lähiaja plaanide kohta vastas Jevgrafov naeratades: "Panen praegu suusad alla ja lähen metsa."
"Ma polnud selleks valmis, et juba sel nädalal tööta jään. Teen kuni märtsi lõpuni pausi ja hakkan siis rahulikult ringi vaatama," lisas ta.
Otsib poliitilisi partnereid
Oktoobrikuiste kohalike valimiste aegu plaanib Jevgrafov poliitikale keskenduda. Esialgu pole selge, millise erakonnaga ta liitub: Keskerakond teda märtsis oma ridadesse ei võtnud ning Jevgrafov võttis erakonda astumise avalduse tagasi.
"Praegu suhtlen ma kõikide poliitiliste jõududega. Mulle on väga oluline vaadata inimesi, kes samuti valimistele lähevad: tahan olla kindel, et pärast ei pea ma kogu aeg selja taha vaatama ja noa selga löömist kartma. Olen harjunud töötama meeskonnas, kus üksteist maksimaalselt usaldatakse. Püüan märtsi lõpuks otsusele jõuda."
Jevgrafov sõnas, et esialgu ei liitu ta ilmselt ühegi erakonnaga, kuid kõige tõenäolisemalt saavad tema partneriteks Eesti 200 või EKRE − mõlemad plaanivad Narvas oma valimisnimekirja moodustada.
"Tahan kõigepealt aru saada, kas erakonnad on valmis kohalikke inimesi kuulda võtma, kui nende mõtted Tallinna seisukohtadega kokku ei lähe. Teine asi on see, kui suurt tähelepanu on erakondade keskjõud valmis pöörama Ida-Viru maakonna arengule üldiselt."