Poliitikud vormistavad enne valimisi endale fiktiivseid elukohti (6)

Erik Gamzejev
Copy
Jõhvi endise vallavanemana on Max Kaur teinud mitmeid veidraid asju, nagu näiteks mänginud ülikonnas korvpalli. Ent nüüd tuli tal selleks, et saaks kandideerida Jõhvi volikogusse, teha fiktiivne sissekirjutus Martin Repinski ema juurde.
Jõhvi endise vallavanemana on Max Kaur teinud mitmeid veidraid asju, nagu näiteks mänginud ülikonnas korvpalli. Ent nüüd tuli tal selleks, et saaks kandideerida Jõhvi volikogusse, teha fiktiivne sissekirjutus Martin Repinski ema juurde. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Tallinnas elav Max Kaur ja Viimsisse kodu ostnud Martin Repinski trehvavad aeg-ajalt õhtuti pealinna toidupoodides. Kuid riigile on mõlemad teatanud, et nende püsiv elukoht on Jõhvis, sest muidu ei saaks nad sügisestel kohalikel valimistel selle valla valijate hääli püüda.

Kohalikel valimistel on kandideerimisõigus kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Pühapäeval sulgus niiöelda üleminekuaken, mille jooksul pidid poliitikud hoolitsema, et nende ametlik elukoht oleks registreeritud selles omavalitsustes, kus nad kavatsevad kandideerida.

Sissekirjutus parteikaaslase ema juurde

Jõhvi endisest vallavanemast ja praegusest abivallavanemast Max Kaurist sai hiljuti Jõhvi püsielanik. Ta tunnistab ise, et tema uus ametlik püsiv elukoht on parteikaaslasest riigikogu liikme Martin Repinski ema juures.

Ta ei salga, et see on formaalne sissekirjutus, sest tema tegelik kodu on Tallinnas. "Loomulikult on veider, et pean end sisse kirjutama mingile aadressile, samas kui kõik teavad, et töötades viimastel aastatel Jõhvis, olen peatunud Wironia hotellis," märkis Kaur. Ta lisas, et pidi aastaid tagasi formaalse sissekirjutuse tegema ka Mustvees, et kandideerida linnapeana sealsesse volikogusse.

Kuigi riigikogu ja Jõhvi volikogu liige Martin Repinski soetas endale uue kodu pealinna naabrusse Viimsi valda, on tema ametlikuks püsielukohaks praegu üks korter Jõhvis. Ta ütleb, et on pooleldi Viimsi ja pooleldi Jõhvi elanik, kuna viibib mõlemas kohas enam-vähem sama palju.

Repinski kinnitas, et Jõhvi püsielanikuks sai hiljuti veel üks endine Jõhvi vallavanem ja praegune abivallavanem Jüri Konrad, kes elab Valgamaal, kus peab ka ööklubi ja hostelit.

Riigikogus ei otsusta ju riigieelarve üle mitte Läti või Soome, vaid Eesti elanikud. Samamoodi peaksid ka Jõhvi eelarve osas otsuseid tegema Jõhvi tegelikud elanikud.

Teet Enok

Nii-öelda võõrleegionäre ei koonda Jõhvi aga sugugi ainult Keskerakond. Nii on näiteks Jõhvi püsielanikuks hakanud ka EKREsse kuuluv riigikogu liige ja Ida-Viru endine maavanem Riho Breivel, kes elab juba palju aastaid oma majas Toilas vallas Pühajõe külas.

Riigikogu liige Riho Breivel oma kodumaja aias Toila vallas Pühajõe külas.
Riigikogu liige Riho Breivel oma kodumaja aias Toila vallas Pühajõe külas. Foto: Põhjarannik

Breivel tunnistab samuti, et oma majast ta välja kolida ei kavatse ning riigile teatas ta fiktiivsest püsielukoha muudatusest seetõttu, et saaks oma kandideerimisega tugevdada EKRE nimekirja maakonnakeskuses. "Las see nüüd jääda..." puikleb Breivel kõrvale vastusest, kelle koju tema end Jõhvis elama vormistas.

Max Kauri arvates ei ole püsiva elukoha nõudmine samas omavalitsuses, kus poliitik soovib kandideerida, asjakohane ja tuleks ära muuta. "Praegu on tõesti veider olukord, kui oled populaarne poliitik, linnapea või vallavanem, aga kandideerimiseks pead tingimata omama sissekirjutust. Täitsa Nõukogude Liidu värk," leidis ta, märkides, et on Jõhvi vallavalitsuses olnud ametist 2018. aastast ja viibinud siin enamasti kuuel päeval nädalas.

Sulaselge valetamine

Jõhvi volikogu liige Teet Enok taunib seevastu sellist "poliitilist turismi" kohalike valimiste eel. Ta märgib, et praeguse Jõhvi volikogu liikmetest ei ole ligikaudu kolmandik Jõhvi püsielanikud ja neil puudub selle kohaga ka varasem side.

Tema hinnangul ei ole saadikutel, kes püsivalt Jõhvis ei ela, kohaliku elu tunnetust ja seetõttu tulenevad ka nende otsused kas siis erakondlikest või isiklikest huvidest, aga mitte kohalikest vajadustest. "Riigikogus ei otsusta ju riigieelarve üle mitte Läti või Soome, vaid Eesti elanikud. Samamoodi peaksid ka Jõhvi eelarve osas otsuseid tegema Jõhvi tegelikud elanikud," ütles Enok, kes kinnitas, et ta ise eelseisvatel valimistel kandideerida ei kavatse.

Ebatõeste püsielukoha andmete esitamine on Enoki hinnangul puhas valetamine. "Väga paha, kui poliitikud juba esimeses faasis ehk kandideerimisel valetavad," ütles ta.

Jõhvis on varemgi omavalitsustegelased enne valimisi fiktiivseid sissekirjutusi teinud. Näiteks 2009. aasta valimiste eel vormistas tollane vallavanem Tauno Võhmar, kes elas toonases Iisaku vallas, oma püsielukohaks tollase volikogu esimehe Niina Neglasoni maja Jõhvis. 2017. aastal kandideeris Võhmar juba oma tegeliku elukoha omavalitsuses Alutaguse vallas.

Teadlikult valede andmete esitamine on karistatav

Põhjarannik kirjutas sellest, kuidas poliitikud teatavad enne valimisi riigile oma püsielukohaks aadressi, mis tegelikkusele ei vasta juba kaheksa aastat tagasi. 

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Terje Maurer märkis tookord, et valimistel kandideerivatele inimestele kehtivad täpselt samad oma elukoha andmete esitamise kohustused nagu teistelegi. "Teadlikult valede andmete esitamine ei ole lubatud ja kui seda tehakse mingi hüve saamise nimel, on see ka karistatav," teatas Maurer.

Sama seisukohta on väljendanud ka tollane õiguskantsler Indrek Teder.

Maurer selgitab, et karistusseadustik võimaldab ametiasutusele valeandmete esitamise eest karistada rahatrahvi või üheaastase vangistusega. Samas ei ole tal tuua näidet, et kedagi oleks tagantjärele selle teo eest karistatud.

Vabariigi valimiskomisjoni tollase esimehe Alo Heinsalu sõnul pole kandidaatide alalise elukohaga seotud probleemidele õnnestunud paljude aastate jooksul head lahendust leida. Kuna valimiskomisjonid peavad kandidaatide registreerimisotsuse tegema viie päeva jooksul, siis pole ka võimaliku kahtluse korral reaalne alustada menetlust, et teha kindlaks, kas kandidaadi esitatud elukoht on ka tegelikkuses tema püsiv elukoht.

Kõige tõhusamaks kohtunikuks kujunenud olukorras peab Heinsalu avalikkuse suhtumist.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles