Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Narva kolledži õppejõud Aet Kiisla startis Ungaris kuus päeva järjest kestval jooksul

Oma esimese 24 tunni jooksu läbis Aet Kiisla kolm aastat tagasi Sillamäel. Nüüd seisab tal Ungaris ees kuus korda kauem kestev võistlus. FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Narva kolledži õppejõud Aet Kiisla startis neljapäeval kell 13 Ungaris kuus ööpäeva kestval jooksuvõistlusel.

Kuus päeva kestva jooksu stardiprotokollis oli 111 osalejat 23 riigist, aga starti tuli 61 jooksjat. Eestist on ta ainus osaleja.

Stardist kulunud esimese poole tunniga läbi Kiisla ligemale viis kilomeetrit ja asus võistlejate rivi keskel 30. kohal.

Võistluse käigu kohta saab reaalajas infot jooksu ajavõtu kodulehelt.

Balatoni järve ääres ligemale 927 meetri pikkusel tasasel asfaltkattega ringil peetav võistlus seisneb selles, kes osalejatest suudab 144 tunni jooksul jätta selja taha rohkem kilomeetreid. Iga osaleja valib ise taktika, kui pikalt järjest joosta või kõndida, kui palju aega kulutada söögipausidel ja magamiseks raja ääres paiknevates kämpingumajakestes. Start antakse neljapäeval kell 13 ja finiš on järgmise nädala kolmapäeval samal ajal.

Ultrajooksjate andmebaasi DUV andmetel on selle ala naiste maailmarekord 883,631 km, mis teeb ühe ööpäeva kohta keskmiselt 147,3 kilomeetrit. Sama alllika põhjal on Eesti naistest sama võistluse läbi teinud vaid Kadri Poorits 21 aastat tagasi ja tema läbis kuue ööpäevaga 537,52 kilomeetrit ehk keskmiselt 89,6 kilomeetrit ühes ööpäevas.

Aet Kiisla asus kuuepäevajooksu starti numbriga 56. FOTO: Erakogu

Aet Kiisla ongi seadnud Ungaris oma kõige suuremaks eesmärgiks selle Eesti tipptulemuse ületamise, aga ta on nõus leppima ka tagasihoidlikuma kilomeetrite arvuga.

Kiisla ütles enne Ungarisse sõitu ERRi ajakirjanikule Rene Kundlale antud intervjuus, et on pööraselt palju lugenud teiste kuue päeva jooksjate muljeid. "Üsna palju räägitakse magamise strateegiast ja magamatuse mõjudest. Füüsis laguneb paratamatult, tuleb olla tähelepanelik. Vaimselt olevat kõige keerulisem 2.-3. päev," rääkis ta, märkides, et ise pelgab ta rängal katsumusel kõige rohkem ville.

Kiisla tõdes, et pikk ultrajooks on küll ränk pingutus, ent samas on see madalama intensiivsusega kui teised distantsid, juhul kui ei pürgita tippu. "Mitmepäevastel jooksudel on kõndimine täiesti normaalne asi. Nagu üks pikk matk," ütles ta.

Narva kolledžis avalikku haldust õpetav 46aastane Jõhvist pärit Aet Kiisla hakkas pikamaajooksuga tegelema alles kuus aastat tagasi. Oma esimese täispika maratoni läbis ta 2016. aastal Iisakus toimunud staadionimaratonil. Järgnevatel aastatel on ta ise olnud Ida-Virumaa staadionimaratonide, Sillamäe ultra ja mitmete teiste jooksuvõistluste korraldaja.

Kolm aastat tagasi enne oma esimest 24 tunni jooksu rääkis Kiisla Põhjarannikule, et ultrajooks on küpsemate inimeste ala. "Seda noored hullukesed ei tee," ütles ta. "Sellise distantsi läbimiseks peab olema väga tark oma jõu mõistlikul jagamisel. See on nagu kaks päeva järjest joomine. Kui alustad liiga uljalt, siis teisel päeval on väga paha ja oled peaaegu liikumisvõimetu."

Põhjaranniku telesaade aasta tagasi Aet Kiisla poolt Sillamäel korraldatud 24 tunni jooksust, kus ta ka ise räägib sellise katsumuse võludest ja millise söögilaua ta endale raja äärde enne starti valmis paneb:

Tagasi üles
Back