/nginx/o/2021/09/08/14055445t1h3d05.jpg)
Lehtede langemise ajaga kaasnevad suuremad koristustööd koduaias. Tekkinud aiajäätmed on mõistlik kompostida kohapeal või selleks ettenähtud kohas üle anda.
Aiajäätmete koht ei ole metsa all
Metsa alla või võsa vahele aias tekkinud jäätmeid viia ei tohi, sest lisaks prügistamisele võib sel viisil loodusesse sattuda looduse tasakaalu ohustavaid võõrliike.
Aias tekkinud puulehed ja muud taimed sobivad kõige paremini kohapeal kompostimiseks, sest nii jõuavad toitained kõige lihtsamini jälle mulda tagasi, ressursid jäätmete transportimiseks jäävad aga kulutamata.
Kui toidu- ja köögijäätmeid on mõistlik kompostida ainult kinnises kompostris kahjurite, loomade ja lindude eest kaitstult, siis aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida ka lahtises aunas. Väiksemas koguses aiajäätmeid saab panna biolagunevate jäätmete konteinerisse.
Niisked puulehed ei sobi põletamiseks, sest need ei põle täielikult ning tekitavad rohkelt suitsu. Mittetäieliku põlemise tõttu lendub sellisest lõkkest mürgiseid ühendeid, mis on tervisele kahjulikud. Kui lõkke tegemine on lubatud, võib selles põletada ainult kuivi oksi.
Kui aias kompostimiseks ruumi napib, saab kompostiks sobiva kraami üle anda jäätmekäitlejale. Aiajäätmete ringlusse saatmiseks on mitmeid võimalusi, kindlasti tasub üle vaadata, millised on kohaliku omavalitsuse juhised ja võimalused.
Paljud kohalikud omavalitsused on korraldanud sügisese puulehtede äraveo kas otse aiapidaja kinnistult või mõnest kokku lepitud kogumiskohast. Kui teie kodukohas on selline võimalus olemas, tasub seda julgelt kasutada.
Peenardelt koristatud lillepealsete ja kokku riisutud lehehunnikutega reisivad tõenäoliselt kaasa ka seemned ning teomunad. Aiajäätmete hulgas on paraku palju invasiivseid võõrliike, kes meil loodusesse sattudes võivad kergesti vohama hakata ning ohustada sellega looduslikku tasakaalu ja liigirikkust. See on kauni kodumaa looduse prügistamise kõrval teine oluline põhjus, miks ei tohi aiajäätmeid võssa või metsa alla viia.
Metsaalustest aiaprügi hunnikutest ongi juba laiali kandunud võõrliike, näiteks kanada kuldvitsa, verevat lemmmaltsa, pargitatraid ja ka hispaania teetigusid.
Ära vii aiajäätmeid loodusesse! Komposti need oma aias või käitu kohaliku omavalitsuse juhiste ja võimaluste järgi.
Kui vajad võõrliigi tõrjeks nõu või soovid invasiivse võõrliigi kasvukohast teatada, kirjuta info@keskkonnaamet.ee. Võõrnälkjatest teavita teokaart.keskkonnaamet.ee kaudu.
Kui märkad looduse prügistajat või ebaseaduslikku jäätmehunnikut, teata sellest riigiinfo telefonile 1247.
Eelistada tuleks klaasist kalmuküünlaid
Ilmselt oled märganud oma kodu ümbruses jalutades maas vedelevaid kalmuküünlaid.
Kui esmapilgul võib tunduda kummaline, kuidas üks küünal kalmistult nii kaugele on rännanud, siis tegelikult pole sellise prügistamise taga keegi muu kui hallvares. Lindude eesmärk on süüa küünlavaha, seetõttu haaravad nad kalmistult kerge plasttopsis küünla kaasa. Tühjaks nokitud plastümbrised jäävad aga loodusesse vedelema.
Hallvarestele nende loomulikku käitumismustrit pahaks panna ei saa, küll saame aga ise muuta oma harjumusi. Kalmuküünalde ostmisel tuleks eelistada klaasist küünlaid, mis on tunduvalt raskemad kui plastümbrisega küünlad. Klaasist küünlaümbriseid ei suuda varesed laiali kanda ning isegi kui lind sisu nokib, ei rända küünlaümbris loodusesse. Klaasi tasub eelistada veel teiselgi põhjusel: kui viia tühi küünlaümbris klaasikonteinerisse, saab sellest uus klaasist toode, seda materjali on võimalik lõputult töödelda.
Jäätmete töötlemisest veel parem variant on aga korduvkasutamine, mis tekitab veelgi vähem jäätmeid. Seetõttu võiks eelistada kalmistul klaasist või metallist laternaid, mida saab kasutada korduvalt.
HELEN AKENPÄRG, Keskkonnaameti jäätmebüroo peaspetsialist
