Ringkonnakohus mõistis Jõhvi volikogu esimehe Niina Neglasoni korruptsioonikuriteos süüdi

Niina Neglason mõisteti Tartu ringkonnakohtus süüdi valesti hääletamise tõttu Jõhvi volikogus, kuid ta kavatseb otsuse vaidlustada. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Tartu ringkonnakohus mõistis teisipäeval toimingupiirangu rikkumises süüdi Jõhvi volikogu esimehe Niina Neglasoni ning karistas teda rahalise karistusega.

Neglasonile esitatud korruptsioonisüüdistustes oli ta eelnevalt õigeks mõistnud nii Viru maakohus kui Tartu ringkonnakohus. Ent ühes episoodis tühistas riigikohus õigeksmõistva otsuse ja saatis ringkonnakohtule tagasi. 

Riigikohus polnud nõus maa- ja ringkonnakohtu seisukohaga, et tõendatud on, et Neglason ei rikkunud toimingupiirangut, hääletades vallale kuuluvate ruumide rentimise poolt OÜ-le Corrigo, millega tal oli lepinguline töösuhe.

Süüdistuse kohaselt tegi rendi- ja renditasu otsuse küll vallavalitsus, kuid eelnevalt hääletas volikogu selle poolt, et suunata ruumide rentimise otsustamine vallavalitsusele. Prokuratuur leidis, et kuna rentimine oli plaanis 10 aastaks hinnaga 1 euro ruutmeeter, siis on täidetud tingimus, et kavandatud lepingu maht ulatus üle 40 000 euro, mis on kriminaalvastutust eeldav piir.

Maakohus mõistis nimetatud episoodis Neglasoni õigeks, ent ringkonnakohus lõpetas menetluse. Riigikohus aga ütles ringkonnakohtu otsust osaliselt tühistades, et asja uuel arutamisel peab teise astme kohus hindama, kas volikogu otsus anda Corrigole 10 aastaks tasu eest kasutusse Jõhvi vallale kuuluvad ruumid oli suunatud vallavalitsusele õigusliku aluse loomisele sõlmida Corrigoga leping, mille sisu ületas rahalises väljenduses 40 000 eurot.

Tartu Ringkonnakohus tühistaski 14. septembril Viru maakohtu 30. juuni 2020. a otsuse osas, millega Niina Neglason mõisteti õigeks toimingupiirangu rikkumises.  

„Niina Neglason pani teadvalt toime õigushüve rikkumise, mis kaitseb nii avaliku võimu korrakohast toimimist, aga ka kohaliku omavalitsuse võimu ausust, õiguspärasust, usaldusväärsust ja äraostmatust,“ leidis kohtukolleegium kriminaalasja arutamisel.

Kohus asus seisukohale, et Neglason oli teadlik, et ta on ametiisik ning et tal on keelatud teha tehingut või otsust endaga seotud isiku suhtes.  Neglason sai kohtu hinnangul aru, et Corrigos töötamine mõjutas piisavalt intensiivselt tema otsustusi ning et tihedate tööalaste sidemete tõttu esineb oht, et ta ametiisikuna Corrigo vaikival palvel või ka omaenda initsiatiivil käitub viisil, mis on tema tööandjast osaühingule meelepärane. Seda näitab ka Neglasoni poolt 9. oktoobril 2017. a nii sotsiaalkomisjoni kui ka volikogu nimel toetuse avaldamine sellele, et Kaare 3 ruumidesse tuleks Corrigo, leidis ringkonnakohus.

Seega leidis ringkonnakohus, et Niina Neglason tuleb toimingupiirangu rikkumises süüdi mõista ja määrata talle 13 479 euro suurune rahaline karistus.   Lisaks tuleb tal tasuda sundraha 876 eurot. 

Prokurör Liisa Nuut sõnas, et ringkonnakohtu otsuses on välja toodud peamised punktid, millele prokuratuur ringkonnakohtu eelmist otsust vaidlustades ka rõhus. „Tegemist on olnud pika kohtumenetlusega, kuid kui kõne all on kohaliku võimu ausus ja usaldusväärsus, siis ei saa riik siin järeleandmisi teha ja prokuratuuri jaoks on kriminaalmenetluses olnud eeskätt oluline tõe tuvastamine,“ sõnas Nuut

Niina Neglason ütles teisipäeva õhtul Põhjarannikule, et süüdimõistev otsus pole siiski jõustunud ning ta kavatseb ilmselt kasutada oma õigust see riigikohtus vaidlustada. "Aga sellest otsusest saan ma aru, et volikogus olles ei pea sa käituma nii, et vallal läheks hästi, vaid pead eelkõige mõtlema enda peale. Mul peaks olema kurjategija mõtteviis, et oskaksin kalkuleerida, kas minu hääletamine läheb kriminaalparagrahvi alla, ehk kas summa ulatub 40 000 euroni või jääb see 39 999 euro peale," sõnas ta.