VIDEO JA PILDIGALERII ⟩ Jõhvis põles endine kultuuri- ja kohtumaja, mida pole jõutud kaitse alla võtta

Ööl vastu esmaspäeva põles linna kunagine nüüd pikalt tühi seisnud kultuurikants. Stalinlikus stiilis Arnold Matteuse projekeeritud maja on Keila ja Antsla kultuurimaja sõsar.. Lihtsustatult ilma sammasportikuseta on sama projekti kasutatud ka Kohtla-Järve koolinoorte maja püstitamisel. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Jõhvis kesklinnas puhkes esmaspäeva öösel tulekahju endises maakultuurimajas, kus hiljem tegutses Viru maakohus, kuid mis on olnud üle kümme aasta kasutuseta. 

Päästjad said öösel kella poole kolme ajal teada, et Jõhvis Narva maanteel turu vastas asuvas kahekorruselises sammastega hoones on puhkenud tulekahju.

Päästjad nägid kohale jõudes, et teine korrus hoone keskosas ja osa katusest põlesid lahtise leegiga. Kell 2.40 suitsusesse hoonesse sukeldunud päästja andis teada, et teisel korrusel põleb praht. Päästjad said põlengust jagu varahommikul kella 5.20 ajal.

Inimesi hoones polnud. Tulekahju tekkepõhjust asus uurima politsei.

Vallavõim ei lubanud hoonet lammutada

1950. aastal stalinistliku aja neoklassitsistlikus stiilis ehitatud sammastega hoones asus ligemale pool sajandit maakultuurimaja. 1990. aastate alguses asus sinna Viru maakohus, mis tegutses seal kuni uue kohtumaja valmimiseni Jõhvis 2011. aasta alguses.

Seejärel müüs riik hoone eraomanikule − OÜ-le Ballenbalt, kes on omakorda aastaid püüdnud sellele ostjat leida. Kinnisvaraportaalides küsiti rohkem kui poole hektari suuruse kinnistu eest üle poole miljoni euro. Hoone suur müügiplakat rippus selle fassaadil aastaid.

2017. aastal oli selle kinnistu ostmisest huvitatud Saksa poekett Lidl, kuid Jõhvi volikogu ei lubanud seda hoonet lammutada. Osa volikogu liikmeid leidis, et vald peaks selle hoone endale ostma, et rajada sinna õnnepalee, muuseum või mõni muu kultuuriasutus. Kuid vald loobus selle kinnistu ostmisest.

Praegu on registri andmetel kinnistu omanik osaühing Uemõh, mille juhatuse liige Oleg Šilov on ka OÜ Ballenbalt juhatuse liige.

Hoone pole jõutud muinsuskaitse alla võtta

Muinsuskaitseamet ja kultuuriministeerium algatasid 2007. aastal 20. sajandi arhitektuuri programmi, kaardistades säilitamist väärt hoonete ja ehitiste paremiku. Selle nimekirja põhjal tegi muinsuskaitseamet ettepaneku võtta mõningad hooned kaitse alla kas üksikhoonete või tervete hoonerühmadena. 1950. aastal ehitatud neoklassitsistlikus stiilis Jõhvi endine maakultuurimaja on üks nendest, mille kaitse alla võtmist ja säilitamist soovitati.

Muinsuskaitseameti Ida-Virumaa nõunik Kalle Merilai ütles, et põlenud hoone puhul on käimas vallavalitsuse taotlusel kaitse alla võtmise menetlus. Paikvaatlus on tehtud ja kogutud ka osa eksperdihinnanguid. Kuid otsuseni, kas see maja tuleks kaitse alla võtta või mitte, võib Merilai sõnul kuluda veel mitu aastat.