:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/10/19/11983482t1hac98.jpg)
Pühapäeval suri 93aastaselt ligemale pool sajandit Eesti põlevkivitööstuse juhtfiguuriks olnud Väino Viilup, keda rahva seas kutsuti põlevkivikuningaks.
Suri "põlevkivikuningas" Väino Viilup
Viilupi surmast teatas pühapäeva õhtul raamatu "Põlevkivikuningas Väino Viilup" kirjutanud ajakirjanik Raivo Lott.
"Täna lahkus meie hulgast Väino Viilup, mees, keda tunti ka kui põlevkivikuningat. Kui Eesti põlevkivitööstus on pisut üle saja aasta vana, siis ligi pool sellest ajast on Eesti "pruuni kullaga" seotud olnud Väino Viilup. Tema elust sai kirjutatud raamat "Põlevkivikuningas Väino Viilup", kuhu loodetavasti õnnestus üles tähendada olulist Eesti ühe tuntuima tööstusjuhi elust. Minu sügav kaastunne omastele ja kolleegidele!" kirjutas Lott sotsiaalmeedias.
Väino Viilup sündis 21. oktoobril 1928. aastal Valgamaal Karula vallas.
Pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist mäeinsenerina asus ta 1952. aastal tööle Tammiku kaevanduse jaoskonnaülemana. Juba 26aastasena sai ta 4. kaevanduse direktoriks.
Aastatel 1958–1961 oli Viilup Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu keemia- ja põlevkivitööstuse valitsuse ülema asetäitja, Aastatel 1961–1972 oli ta trusti Eesti Põlevkivi juhataja.
Seejärel juhtis Väino Viilup maailma suurima põlevkivikaevanduse Estonia rajamist ning oli selle direktor kuni 1988. aastani.
Eesti taasisesesvumise taastamise järel sai temast taas Eesti Põlevkivi juht kuni 1999. aastani.
Ta on olnud pärast Eesti taasiseseisvumist ka Kohtla-Järve linnavolikogu esimees ja Jõhvi linnavolikogu aseesimees.
2002. aastal valis Jõhvi volikogu Väino Viilupi Jõhvi aukodanikuks.