Neljapäeval saadeti Jõhvi Mihkli kirikus viimsele teekonnale ligemale pool sajandit Eesti põlevkivitööstuse juhtfiguuriks olnud Väino Viilup, keda rahva seas kutsuti põlevkivikuningaks.
PILDIGALERII ⟩ Põlevkivikuningas Väino Viilup saadeti viimsele teekonnale
"Tema elulugu ongi Eesti põlevkivitööstuse ajalugu eelmise sajandi teisel poolel," ütles aastakümneid Viilupi kõrval nii Eesti Põlevkivis kui Estonia kaevanduses juhtivatel kohtadel olnud Enn Loko.
Pühapäeval 93aastaselt surnud Viilup sai juba 26aastaselt 4. kaevanduse direktor. Ta juhtis kontserni Eesti Põlevkivi kuni 1999. aastani.
Väino Viilup (21.10.1928 - 12.12.2021)
Sündis 21. oktoobril 1928. aastal Lõuna-Eestis Karula vallas.
1947. aastal lõpetas Valga 1. keskkooli ja 1952. aastal oma grupi parimana Tallinna polütehnilise instituudi keemia-mäeteaduskonna ning asus tööle Tammiku kaevandusse, kus tõusis kiiresti peainseneri asetäitjaks.
1954. aastal määrati ta Sompas asunud 4. kaevanduse direktoriks. 26aastast Viilupit peeti noorimaks kaevandusjuhiks terves Nõukogude Liidus.
Aastatel 1958-1961 oli Eesti rahvamajanduse nõukogus põlevkivi- ja keemiatööstuse valitsuse juhataja asetäitja.
1961-1972 trusti Eesti Põlevkivi peadirektor.
1972-1988 Estonia kaevanduse direktor.
1988-1991 Eesti Põlevkivi kapitaalehituse direktori asetäitja.
1991-1999 juhtis taas Eesti Põlevkivi.
1991-1994 oli Kohtla-Järve linnavolikogu esimees.
1992. aasta riigikogu valimistel kogus ta 5007 häält, see on siiani püsiv üksikkandidaatide rekord, kuid tookord jäi Viilupil tohutust häälte arvust hoolimata siiski parlamenti pääsemisest napilt puudu.
2002. aastal valiti Väino Viilup Jõhvi linna aukodanikuks.
2018. aastal ilmus tema elulooraamat "Põlevkivikuningas Väino Viilup", mille autor on Raivo Lott. Tänavu sügisel mõned nädalad enne Viilupi surma ilmus see raamat ka vene keeles.