Jõhvis põles taas endine kultuuri- ja kohtumaja

Jõuluööl, 25. detsembril, põles Jõhvis taas endine kultuuri- ja kohtumaja, mida pole jõutud kaitse alla võtta.

Päästjad said teate põlengu kohta Jõhvis Narva maanteel asuvas sammastega kahekorruselises hoones, veidi enne kella ühte öösel.

Leekides oli nii katus kui ka hoone keskosa teine korrus, kus asus varem kultuurimaja suur saal. Kustutustööd kestsid laupäeva pärastlõunani.

Päästeameti teatel hävis hoone katus täielikult ja kogu hoone sai tõsiseid kahjustusi. 

Jõhvis põles 25. detsembri öösel peatänava ääres taas hoone, kus varem asusid nii kulutuurimaja ja kohtumaja.

Artjom Ivanov / Päästeamet

Viimati põles sama hoone tänavu 25. oktoobri öösel. Teiselt korruselt levima hakanud tulekahjus hävis osa hoone katusest ja kahjustada sai hoone keskosa.

Politsei kinnitas Põhjarannikule, et põlengu tekkimises on põhjust kahtlustada süütamist ja alustatud on kriminaalmenetlust, kuid tänaseni ei ole teadaolevalt süüdistust kellelegi esitatud. 

Vallavõim ei lubanud hoonet lammutada

1950. aastal stalinistliku aja neoklassitsistlikus stiilis ehitatud sammastega hoones asus ligemale pool sajandit maakultuurimaja. 1990. aastate alguses asus sinna Viru maakohus, mis tegutses seal kuni uue kohtumaja valmimiseni Jõhvis 2011. aasta alguses.

Seejärel müüs riik hoone eraomanikule − OÜ-le Ballenbalt, kes on omakorda aastaid püüdnud sellele ostjat leida. Kinnisvaraportaalides küsiti rohkem kui poole hektari suuruse kinnistu eest üle poole miljoni euro. Hoone suur müügiplakat rippus selle fassaadil aastaid.

2017. aastal oli selle kinnistu ostmisest huvitatud Saksa poekett Lidl, kuid Jõhvi volikogu ei lubanud seda hoonet lammutada. Osa volikogu liikmeid leidis, et vald peaks selle hoone endale ostma, et rajada sinna õnnepalee, muuseum või mõni muu kultuuriasutus. Kuid vald loobus selle kinnistu ostmisest.

Praegu on registri andmetel kinnistu omanik osaühing Uemõh, mille juhatuse liige Oleg Šilov on ka OÜ Ballenbalt juhatuse liige.

Hoone pole jõutud muinsuskaitse alla võtta

Muinsuskaitseamet ja kultuuriministeerium algatasid 2007. aastal 20. sajandi arhitektuuri programmi, kaardistades säilitamist väärt hoonete ja ehitiste paremiku. Selle nimekirja põhjal tegi muinsuskaitseamet ettepaneku võtta mõningad hooned kaitse alla kas üksikhoonete või tervete hoonerühmadena. 1950. aastal ehitatud neoklassitsistlikus stiilis Jõhvi endine maakultuurimaja on üks nendest, mille kaitse alla võtmist ja säilitamist soovitati.

Muinsuskaitseameti Ida-Virumaa nõunik Kalle Merilai ütles, et põlenud hoone puhul on käimas vallavalitsuse taotlusel kaitse alla võtmise menetlus. Paikvaatlus on tehtud ja kogutud ka osa eksperdihinnanguid. Kuid otsuseni, kas see maja tuleks kaitse alla võtta või mitte, võib Merilai sõnul kuluda veel mitu aastat.

Jõhvi vallavolikogu esimees Vallo Reimaa märkis pärast eelmist põlengut sotsiaalmeedias, et selle hoone puhul on tegemist kultuuriloos äärmiselt silmapaistva arhitekti Arnold Matteuse (1897-1986) projekti kordusprojektiga. "Matteus oli selle projekteerimise ajal järjekordselt Tartu linnaarhitekti ametis ning niivõrd legendaarse nime seos Jõhviga sunnib erilise murega suhtuma antud hoone edasisse saatusse," kirjutas Reimaa.

Ta märkis, et õnnetusse olukorda sattunud hoone muinsuskaitse alla võtmise protsess on kahjuks alles pooleli, kuid sellegipoolest on see fikseeritud Jõhvi üldplaneeringus miljööväärtusliku hoonena. "Siit peaksid lähtuma ka Jõhvi omavalitsuse edasised tegevused hoone säilimise päästmisel. Nõu saamiseks tuleb kindlasti pöörduda muinsuskaitse poole," tõdes ta.