Saada vihje

Tuul kuhjas Kauksisse jäämüüri

Copy
Jäämäe taustal poseeriv Bellatriks aitab kuhjatise suurust paremini hinnata.
Jäämäe taustal poseeriv Bellatriks aitab kuhjatise suurust paremini hinnata. Foto: Piia Mändmets

Eelmisel neljapäeval tugeva tuule jõul Kauksisse kerkinud jäämägi võib külma ilma jätkudes veel pikalt püsida.

Tavaliselt tekivad jääkuhjatised Peipsi rannikule pigem kevade poole, teab Kauksi puhkeküla perenaine Piia Mändmets. Igal aastal neid tema sõnul ei tekigi, Kauksis pole päris mitu aastat olnud.

"Peipsil oli jää vahepeal päris paks, umbes kakskümmend sentimeetrit, siis oli nädal aega sula ja läks uuesti külmaks. Ju olid jääl praod sees, võib-olla aitas Kauksi oja ka natuke kaasa, seal oli otsas veel vesi lahti. Neljapäeval puhus hästi tugev tuul, eks see lükkaski jää liikuma," rääkis ta.

Jäämägi Kauksis.
Jäämägi Kauksis. Foto: Piia Mändmets

Jäämägi − või pigem jäämüür − on seekord lühem kui tavaliselt, ehk 200-300 meetrit. Piia Mändmets mäletab aastaid, kus peaaegu terve Peipsi põhjarannik on jääkuhjatistega kaetud olnud. Seekord piirdub jäine ilu Kauksiga, ei Rannapungerja ega Kuru poole vaadates midagi samalaadset ei paista.

Kõrgemates kohtades küünib jäämägi viie-kuue meetrini.

"Eks ta vajub madalamaks, ka sellepärast, et uudistajaid käib hästi palju, rahvast voorib kogu aeg. Ikka ronitakse ju üles ning jäätükid liiguvad ja murenevad jalgade all," rääkis ta.

Pahandust pole jääkuhjatised Kauksi kandis teinud: kallas on kõrge ja hooneid lähedal pole.

Küll aga mäletab Piia Mändmets aastat, kus seesugune jää liikumine kaldal kasvanud pajuvõsa juured lahti tõstis ja niimoodi looduslikku randa juurde tegi. Siis oli veetase Peipsis hästi kõrge; viimaste aastate madala veetasemega ei mõju jäämäed kuigivõrd isegi kõrkjapuhmastele.

Tagasi üles