Ringkonnakohus mõistis ettevõtja Alar Seppernile pika reaalse vangistuse

Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Tartu ringkonnakohus karmistas tunduvalt Ida-Virumaa ehitusettevõtjale Alar Seppernile Viru maakohtu mõistetud reaalset vangistust ning saatis ta neljaks aastaks vangi, teatas Äripäev. 

Mullu aprillis mõistis Viru maakohus Sepperni süüdi kelmuses ja võltsimises ning määras talle viie kuu pikkuse vangistuse. 

Süüdistuse kohaselt jättis Seppern oma firmat OÜ Best Building juhtides raamatupidaja Olga Kroni abiga maksuametile andmed esitamata või esitas valeandmeid, mistõttu jäi riigil saamata 233 000 eurot makse. Best Building esitas kohalikele omavalitsustele, korteriühistutele ja haridusseltsile arveid kokku ligi 770 000 euro eest. Süüdistuse järgi jäeti aga need arved Olga Kroni kaasabil ja Alar Sepperni korraldusel Best Buildingi raamatupidamises valdavas osas kajastamata ning deklareerimata, mille tõttu jäi riigil saamata umbes 128 000 euro suuruses summas käibemaksu.

Sama olukord kordus ka tulumaksu puhul. Süüdistuse järgi tasus Alar Seppern Olga Kroni abil ligi 230 000 eurot kulutuste eest, mis ei olnud ettevõtlusega seotud või mida tõendavad algdokumendid Best Buildingi raamatupidamises puudusid. Samuti tasus süüdistuse järgi Alar Seppern ettevõtte pangakontodelt tema käsutuses olnud pangakaardi või ülekannetega kokku ligi 57 000 eurot kaupade või teenuste eest, mille kohta puuduvad raamatupidamises algdokumendid ja maksuarvestus. Olga Kroni kaasabil jäeti süüdistuse järgi need summad deklareerimata ning riigile tulumaks tasumata.

Kolmandaks tasus Alar Seppern süüdistuse järgi ettevõtte rahaga umbes 35 000 euro suuruses summas kaupade või teenuste eest, mis polnud ettevõtluses kasutatavad või ettevõtlusega seotud. Selle tulemusel jäi riigil saamata ligi 57 000 eurot tulumaksu. Samuti jättis Sepperni firma maksuameti kinnitusel riigile maksmata töötajate palkadelt 32 000 eurot sotsiaalmaksu ning 17 000 eurot tulumaksu.

Samas kriminaalasjas süüdistati Seppernit ning tema abikaasat Kseniat sünnitushüvitise ja vanemapalgaga seotud kelmuses. Süüdistuse järgi näitasid Alar ja Ksenia Seppern viimase sissetulekut 2017. aastal tegelikust oluliselt suuremana ning Ksenia Seppern sai alusetult hüvitisena ligi 35 000 eurot. Süüdistuse järgi võltsiti andmeid Sepperni firma selleks ajaks surnud juhatuse liikme ID-kaardi abil.

Seppern ütles mullu kevadel pärast kohtuotsuse väljakuulutamist Põhjarannikule, et ei lepi sellega ning kavatseb otsuse edasi kaevata.

"Ma arvasin, et see asi lõpetatakse ühel hetkel ära, sest mulle esitatud süüdistused on minu arvates paljasõnalised. See kohtuotsus üllatas mind väga tugevalt," sõnas Seppern, lisades, et ühelgi esitatud dokumendil pole tema allkirja ja ühtegi deklaratsiooni pole ta ise kunagi esitanud. Samuti ei tegelnud ta enda sõnul firmas kindlustuslepingute sõlmimisega.