Eesti sünnipäevaks jõudis Püssi tuhamäe otsa eriti vastupidav lipp

VANA LIPP ÕLGADEL, UUS MASTIS: Meelis Kuusk võib lugeda päeva õnnestunuks. Foto: Marko Vaht

Ida-Viru turismiklaster ja Lipuvabrik ühendasid jõud, et Eesti Vabariigi aastapäevaks saaks Püssi mäkke uus ja tugev lipp, mis tuules ei räbalduks. Esimesel katsel lipuvahetus ei õnnestunud, nii tuli lumist ja jäist mäge vallutada kaks korda.

Selleks, et alustada laupäeva hommikul mäkketõusu, tuleb kõigepealt sumbata paksus lumes jalamini. Ida-Viru turismiklastri turunduse projektijuht Meelis Kuusk on teerajaja − astume tema saapajälgedes. Ka tippu jõuab Meelis koos uue lipuga esimesena.

Alutaguse matkaklubi esindajad Leho Lahtvee, Ingrid Kuligina ja Marko Vaht lähenevad samal ajal tipule raskemat teed pidi − mäe küljelt. Neil on selleks ka parem varustus kui üksnes matkasaapad. Räätsad, siilid ja matkakepid kuluvad ära, sest põlvini lumi vaheldub libedamate lõikudega.

Tipus ei lähe aga asjad sugugi nii libedalt: Meelis on küll end varustanud tööriistadega, et lipumast lahti kruvida ja alla võtta. Uue lipu kinnitamiseks on aga vaja 14 nipukat ja kaasas olevatest kinnitusvahenditest ei piisa. Nii rändab vana lipp esialgu masti otsa tagasi.

"Meid küll juhendati, aga kui lähed tundmatule territooriumile, siis ikkagi lõpuni ei tea, mida täpselt vaja on. Nüüd tean," kommenteerib Meelis.

Miks Lipuvabrik õla alla pani?

Lipuvabriku tegevjuht Karina Tõeleid:

"Lipuvabrikul on kohe tulemas 28. sünnipäev ja läbi aastate oleme hoolega valinud, keda me toetame. Kui ilusti osatakse küsida ja ära põhjendada, miks seda vaja on, siis ikka tuleme appi. Eriti, mis puudutab noori ja erilisi projekte. Kui Eesti lipp viiakse kusagile kaugele või kõrgele, siis nendele asjadele oleme alati õla alla pannud. Püssi mägi on eriline ja meile on oluline, et noored on sinna panustanud.

Meile on huvitav ka katsetamise aspekt. Kuna alati üritame oma tooteid teha paremaks, siis kus neid mujal ikka testida kui mitte ekstreemsetes tingimustes?

See ongi üks lipukatse, mis nüüd käimas on: anname mäele heiskamiseks erinevast kangast lippe ja vaatame, kui kaua mingisugused kangad kestavad. Perforeeritud kangast oleme juba üsna edukalt kasutanud. Selle viimistlus on selles mõttes eriline, et servasid ei ole õmmeldud. Lipukangas ongi lõigatud servadega ja kui tuul teda rapsib, siis pole õmblusi, mida hakata küljest ära rebima, vaid lipp hakkab ühtlaselt läbi kuluma ja see välja ei paista."

Tasuks ülev tunne

Kas ta lööb käega ja jätab lipuvahetuse pooleli? Ei.

Meelis istub autosse, sõidab Kiviõlli ehituspoodi ja ronib uuesti mäkke. Meelist on nõus saatma noorkotkas ja -matkaja Marko Vaht, kes aitab lipumastiga toimetada ning teeb pilte.

Teisel katsel saab ka Meelis räätsad, siilid ja matkakepid ning läheneb tipule mägironija moodi. "Ma ei ole varem nii lumisel ja libedal mäel käinud, nüüd saigi harjutada. Kiidan väga Markot, kellest oli suur abi − üksi lippu vahetada sellise tuulega ei saagi, sest see ala, kus pead end püsti hoidma, on väga väike."

Oli see ettevõtmine kahte väsitavat matka väärt?

"Igal juhul. Pärast oli ülev tunne, et oled midagi saavutanud ja reaalselt ära teinud. Kui nägin uut lippu ilusti lehvimas, andis see energiat juurde," kirjeldab Meelis.

Edasi on põnev jälgida, kas uus trikoloor peab rasketes oludes vastu kauem kui eelmised. "Eriti esinduslik on Püssi mägi ja lipp siis, kui rongiga mööda sõidad − see paneb kaela pöörama. Eelmised lipud sõid tormid ja tuuled lihtsalt ära ning kui on poolik lipp, siis jääb väga halb tunne," ütleb Meelis.

Külaliste rõõmuks, kohalike toetuseks

Everest Kiviõli hosteli perenaine, turismiklastri liige Signe Viilop on sama meelt. Signe ja Meelise kahasse välja mõeldud kohalike mägede seiklus "Tipud ja mäed ümber Everesti" kutsub ka Püssi mäe otsa. "Kui saadame Ida-Viru külalisi mäkke, siis tahaks, et lisaks ilusatele vaadetele ootaks neid seal iga ilmaga särav ja kirgas sinimustvalge."

Vähem tähtis pole ka soov toetada kohalikku kogukonda. "Kuna liputraditsiooni on algatanud kohalikud noored ja see läks meile korda, otsustasime turismiklastriga neile appi tulla, et traditsiooni elus hoida," räägib Signe.

Everesti viie tipu seiklust välja mõeldes hakkas teda huvitama, kuidas see traditsioon alguse sai.

"Püssi tuttavate kaudu jõudsin selle algataja Janno Aiglani − kohaliku ägeda nooreni −, kes seisab oma kogukonna eest. Sügisel, kui lipp vajas vahetamist, toetas Everest uue lipu ostu ning Janno viis selle üles. Me ei soovinud ennast võõraste sulgedega ehtida, et paneme sinna oma lipu püsti, teadmata ajalugu," jutustab Signe.

Vabariigi aastapäeva eel tuli appi lipuvabrik, kes soovib karmides tingimustes testida uut lipumaterjali. "Uus lipp on nagu perforeeritud, augud lasevad tuult läbi. Ta ei tohiks nii kiiresti rebeneda kui tavaline õmmeldud materjal," loodab Signe.

Püssi tuhamäe liputraditsiooni algataja Janno Aigla loodab, et uus sinimustvalge on senistest vastupidavam ja seda ei pea mitu korda aastas vahetama. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

"Meil ei olnud plaanis seda nii suure kella külge panna"

Ida-Virumaa ainsa tuhamäe tipus lehvib sinimustvalge juba üle kolme aasta, sest Püssi noored mehed eesotsas Janno Aiglaga mõtlesid, "mis ta seal tühjana ikka seisab".

Millal jõudis Eesti lipp esimest korda Püssi mäkke?

2018. aastal pärast jaanipäeva. See plaan oli mul juba ammu, aga mõte läks käiku pärast jaanipäeva.

Sa leidsid endale ka mõttekaaslased?

Jah. Ega meil ei olnudki plaanis seda nii suure kella külge panna. Mõtlesime lihtsalt, mis see tuhamägi seal tühjana ikka seisab, midagi võiks nagu olla. Paljud on hiljem öelnud, et lipp mäe otsas on äge.

Lipp paistab mäe tipust kaugele, aga paraku ta seal tuulte meelevallas kuigi kaua vastu ei pea.

Lippe läheb aastas 2-3 kindlasti. Üldjuhul olen mina käinud vahetamas ja võtnud mõned sõbrad või oma kuueaastase lapse kaasa. Vahel vahetab lippe Püssi motoklubi.

Varem ostsin lippe ise poest, aga ühe korra tegime Facebooki grupis "Märgatud Püssis" korjanduse, et osta lipp Lipuvabrikust. Maksis 169 eurot ja tunni ajaga oli raha koos. Aga ka see lipp ei pidanud kaua tuule käes vastu. Uus peaks olema vastupidavam. Kahju, et pidin olema tööl ega saanud kaasa tulla uut lippu viima.

Kas sinu lipualgatus on tekitanud kogukonnas ainult positiivseid reaktsioone?

Algusaegadel tõid Püssi vene rahvusest inimesed lipu mitu korda alla − see ärritas neid. Esimene mast oli puidust ja see löödi kohe järgmisel hommikul puruks. Aga me ei jätnud jonni. 8. mail 2019. aastal panime metallist lipumasti. Valasime ja keevitasime kampas, minu õde ajas rahva kokku, et võiks teha korraliku lipumasti. Nüüd ta püsib.

SIRLE SOMMER-KALDA