:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/12/08/14247706t1h1fc1.jpg)
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo alustas esmaspäeval kriminaalmenetluse kontrollimaks Ida-Virumaalt valitud riigikogu liikme Martin Repinski kuluhüvitiste kasutamise seaduspärasust.
Politsei alustas kriminaalmenetluse Martin Repinski suhtes
Politsei alustas uurimise riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni poolt laekunud kuriteoteate pinnalt. Avalduses paluti kontrollida Martin Repinski kuluhüvitiste kasutamist kütuse ja eluasemekulude kompenseerimiseks.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Ats Kübarsepa sõnul otsustas politsei pärast avalduse läbi vaatamist asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks alustada kriminaalmenetluse. „Riigikogu liikmetele on ette nähtud kulude kompenseerimine vastavalt seadusele ning kuluhüvitiste korrale. Praegusel juhul peame vajalikuks alustada uurimist, et välja selgitada, kas Martin Repinski on hüvitiste küsimisel toiminud seaduspäraselt ja esitanud õigeid andmeid. Ei saa välistada, et reeglid hüvitiste osas võivad olla kohati puudulikud ja võimaldada pahatahtlikku ära kasutamist, kuid ka sellisel juhul ei ole taoline käitumine avaliku rahaga eetiline ega vastutustundlik,“ sõnas Kübarsepp.
Kriminaalmenetlus alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb omastamist.
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon otsustas märtsi lõpus pärast Ida-Virumaalt Keskerakonna nimekirjas riigikogusse valitud Martin Repinski selgituste kuulamist kuluhüvitiste kasutamise kohta saata kogutud materjalid politseile.
Komisjoni esimees Eduard Odinets ütles Põhjarannikule, et komisjonil oli kaks varianti: jääda rahule Repinski vastustega ja öelda, et probleeme ei ole, ning toimunu unustada või lasta pädevatel inimestel minna süvitsi nendesse teemadesse ja seejärel otsustada, kas see oli korrektne või mitte. "Kuna mitmed teemad jäid õhku ja äratasid kahtlusi, siis me otsustasime, et las edasi uurivad need, kelle töö see on. Meie komisjon ei ole uurimisorgan," selgitas komisjoni esimees.
Odinets ütles, et tema jaoks tekitas kõige enam küsitavusi kuluhüvitise eest üüritud korteri kasutamise ning autokütuse tankimise asjaolud. "Ta [Repinski] väitis komisjonis, et tankis teiste inimeste autosid, kuna nad sõidutasid teda töösõitudel. Ma ei tea, kui veenev selline selgitus on," ütles Odinets, kes lisas, et vaist ütleb, et pigem see ei ole korrektne avaliku raha kasutamine.
Komisjon juhtis Repinski tähelepanu ka sellele, et korduvatest meeldetuletustest hoolimata ei ole ta korrektselt täitnud oma huvide deklaratsiooni.
Korruptsioonivastane erikomisjon tuletas näiteks 2020. aastal vähemalt kolmel korral Repinskile meelde, et ta deklareeriks oma sõiduautod ja samuti üürikorteri. Avalikkuses mitut oma sõiduvahendit demonstreerinud Repinski huvide deklaratsioonis on läbi aastate kirjas olnud ainult üks 1991. aasta Ford. Samuti on Repinski deklareerinud liisingu, aga mitte sõidukit, mida liisib. Korruptsioonivastase seaduse järgi tuleb aga riigikogu liikmel deklareerida kõik sõidukid, mida ta kasutab rohkem kui kaks kuud.
Repinski tunnistas istungil, et tal on mitmeid sõidukeid, ja lubas edaspidi huvide deklareerimisse hoolsamalt suhtuda.
Eesti Ekspress kirjutas märtsi keskel, et mullu ostis Repinski kuluhüvitise eest kütust 8600 euro eest. Suvekuudel tankis ta näiteks üle 800 liitri kuus. Repinski väitis, et on riigikogu väljastatud kütusekaardiga ostnud kütust ainult riigikogu tööga seotud sõitude jaoks. "Selleks kasutasin erinevaid autosid. Takso sõitmiseks või muudeks ettevõtte vajadusteks kasutasin ainult oma ettevõtete pangakaarte," väitis ta.
Eesti Ekspress kirjutas ka sellest, et Repinski kuluhüvitiste eest Lasnamäel üüritud korteris ei elanud mitte tema ise, vaid mees, kes väitis end olevat Repinski elukaaslase vend.
Põhjarannik kirjutas Repinski ebaloomulikult suurtest kütusearvetest juba 2019. aastal, mil ta Jõhvi vallavanemana lasi need valla rahakotist kinni maksta. Tollal ulatusid need 400-500 euroni kuus.