Üle saja riigiametniku tuleb Ida-Virumaale välitöödele

Ametnikud olid Ida-Virumaal välitöödel ka neli aastat tagasi ja lõpukonverents toimus Narva kolledžis. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Tänasest tuleb üheks töönädalaks Ida-Virumaale välitöödele üle saja riigiametniku, et saada paremat tunnetust siinsetest probleemidest ja otsida koos kohalike inimestega lahendusi.

Riigiametnikud peavad Ida-Virumaal koosolekuid ja kohtuvad kohalike inimestega 15.-19. augustini.

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel toimuvate välitööde eesmärk on muu hulgas suurendada Ida-Virumaa elanike usaldust riigi vastu ja kasvatada kodanikuaktiivsust. Samas soovivad ametnikud saada ülevaadet riigi ja kohaliku omavalitsuse viie aasta arengutest, võimalustest, kuid samuti tegemata jätmistest ning kuulata ka edulugusid.

Ametnikud kavatsevad tulla ka töövarjudeks Ida-Virumaa asutustesse ning osaleda ühistel aruteludel teemadel, mida siinsed linna- ja vallavalitsused vajalikuks peavad.

Ei tohi jääda vaid jututoaks

Välitööd algavad 15. augustil avakonverentsiga Kohtla-Nõmmel kaevandusmuuseumis. Kultuuriminister Piret Hartman räägib seal, milline mõju oli neli aastat tagasi Ida-Virumaal toimunud ametnike välitöödel. Riigisekretär Taimar Peterkop arutleb Ida-Virumaa kohast Eesti riigi strateegiliste väljakutsete üle, kaitsepolitsei Ida osakonna direktor Andres Kangur kõneleb julgeolekuga seotud väljakutsetest.

Välitööd ei peaks jääma vaid üheks suureks jututoaks, vaid need peaks pakkuma ka konkreetseid lahendusi.

Krismar Rosin

Avakonverentsile järgnevad kolm teemapäeva, mis on seekord keskendunud haridusele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale. Ametnikud külastavad õppeasutusi, sotsiaalmaju, prügilat, ohtlike jäätme töötlemise keskust ja teisi kohti. Õhtust aega sisustavad ametnikud laevasõitudega mööda Narva jõge ja Soome lahte, simmanil Saka rahvamajas ning öökinos Sillamäe kuulsate treppide juures.

Ametnike välitööde üks korraldajaid, kultuuriministeeriumi nõunik Krismar Rosin, kes on ka ise viis aastat Ida-Virumaal elanud, sõnas, et välitöödele tueb ligi 150 ametnikku.

Tema sõnul püütakse välitöödel keskenduda võimalikult palju konkreetsetele probleemidele lahenduste otsimisele. "Need välitööd ei peaks jääma vaid üheks suureks jututoaks," ütles ta ja märkis, et neli aastat tagasi esimest korda Ida-Virumaal toimunud välitööde ajal sündinud mitmed mõtted on hakanud tasapisi teostuma. "Mitme Ida-Virumaa omavalitsuse juhid on öelnud, et sellest oli konkreetne kasu."

Rosin märkis, et sel aastal on üheks suureks teemaks Ida-Virumaa haridusega seotu. Jõhvi vallavalitsus soovis aga põhjalikumalt arutada riigi üürimajade rajamist, et sel moel rohkem riigiasutuste töötajaid alaliselt Ida-Virumaale elama koliks.

Esimesed välitööd olid neli aastat tagasi

2018. aastal toimunud ametnike välitööde lõpuseminaril osalenute hääletusel kogutud ideedest sai kõige rohkem ehk ligemale 32 protsenti toetust mõte suunata Ida-Viru ettevõtete makstavatest keskkonnatasudest rohkem Ida-Virumaale. See idee pole seni otseselt rakendunud, kuid Ida-Virumaa jaoks on tulemas ettevõtluse arendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks 340 miljonit eurot Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist.

25 protsenti hääli sai Toila Oru pargi arendamise plaan ja 9,5 protsenti kavatsus muuta Narva noorte pealinnaks, mis pälvis omakorda esikoha asjatundjate žüriilt.

Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet tõdes tookord, et kuigi enamiku välitööde käigus esile tõusnud probleemide lahendamiseks on Eestil olemas riiklikud meetmed, siis tundub, et need ei ole kas siis mahult piisavad või pole nad piisavalt kohandatud, et Ida-Virumaa neist kasu saaks. Ta tõi näiteks elamumajanduse, mille puhul praegune KredExi meede madala väärtusega Ida-Viru linnade korterelamute puhul ei toimi. "Sel juhul tuleb KredExi meede nõnda ümber disainida, et need ka Ida-Virumaal paremini töötaks," tõdes ta.

Sarnet tõi ühtlasi esile, et ilmselt ei ole olemas ühte imemeedet, mis Ida-Virumaa õitsema ja arenema paneks. "Pigem tundub, et on vaja väga palju erisuguseid tegevusi," ütles ta.

Sotsiaalkindlustusameti tollane peadirektor Egon Veermäe tuletas meelde, et magavale kassile hiir suhu ei jookse. "Tuleb ikka ise olla aktiivne, kaasa arvatud oma linna või piirkonna müügi ja turundusega. Tuleb võidelda selle nimel, et inimesed tuleksid siia piirkonda," ütles ta ja soovitas mis tahes suurema kavatsuse elluviimisel teha konkreetne tegevusplaan. "Siis tulge sellega valitsejate juurde riigi tasandil. Niikaua kui mõtteviis käib sedasi, et andke raha ja küll me siis mõtleme välja plaani, mida sellega teha, on jube raske midagi korda saata."