Eesti keele õpetajad: hirmud võtab maha täpne tegevuskava

Ingrid Prees (vasakul) juhtis eesti keele kui teise keele õpetajate seminaril arutelu, kus tuli jutuks ka eestikeelsele haridusele üleminek. "Kindlasti on neid vene koole, kes on näpuga pidevalt järginud ministeeriumi ja keeleameti ettekirjutusi ning seisnud selle eest, et nende koolis oleksid pädevad ja korrektset eesti keelt valdavad õpetajad, kes õppetundides kasutavadki kangekaelselt ainult eesti keelt. Paljudes koolides on kasutusele võetud keelekümblusmetoodika, mis on samuti avaldanud õpilaste keeleoskusele märkimisväärset mõju. Jätkuvalt on aga õpilasi, kes ei saavuta 9. klassi lõpuks nõutavat keeletaset," ütles ta. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Õpetajad ootavad rohkem infot eestikeelsele haridusele ülemineku kohta. "Hirme on palju, sest keegi ei ole õpetajatele tutvustanud, kuidas täpselt hakatakse reformi ellu viima," ütles eesti keele kui teise keele õpetajate liidu juht Ingrid Prees.

Liidu korraldatud sügisseminaril Tallinna ülikooli Virumaa kolledžis kerkis muu hulgas teema, kas õpetajad, lastevanemad ja lapsed on eestikeelsele õppele üleminekuks valmis.

"See on raske küsimus. Inimene võib kõigega hakkama saada, aga mismoodi, on iseküsimus," kommenteeris Kohtla-Järve slaavi põhikooli õppejuht Julia Kropatševa. "Ausalt öeldes on ka praegu programmid, mis toimivad, näiteks keelekümblusprogramm, kui seda teha kvaliteetselt."