Mälestusmärkide sõjas on politseil abiks videokaamerad

Narva politseijuht Indrek Püvi (vasakul) ning vanemprokurör Günter Koovit ütlevad, et agressioonisümbolite eksponeerimist on piirkonnas vähemaks jäänud, kuna inimestele mõjub ka selle eest saadav võimalik karistus. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Politsei kasutab mälestusmärkidega seotud provokatsioonide ja vandalismiaktide avastamiseks videokaameraid, mida paigaldatakse erinevatesse kohtadesse lähtuvalt ohuhinnangust.

6. detsembril mõistis Viru maakohus kriminaalkorras süüdi ühe Narva naise surnu mälestuse teotamises. Tänavu 27. augustil teatasid tähelepanelikud kodanikud, et Narva Garnisoni kalmistul asuva Vabadussõjas langenute mälestusmärgi esiosale on tammepärja keskele punase värviga soditud Z-täht ning tagaosale samuti punase värviga V-täht. Tähed iseenesest pole keelatud, kuid asetades nad konteksti, on tegu pigem sümbolitega. Mõlemad sümbolid tähistavad Venemaa agressiooni Ukraina vastu ning politsei alustas Viru ringkonnaprokuratuuri juhtimisel kriminaalmenetlust.

Foto: Politsei

Mälestusmärgi sodimine lõppes kriminaalkaristusega

Sellele Vabadussõjas langenute mälestusmärgile sodis agressioonisümboolika üks Narva naine, kes tegi seda kolm päeva pärast tankimonumendi teisaldamist. Ent ta saadi ruttu kätte, kuna politsei oli mälestusmärgi juurde aegsasti videokaamerad paigaldanud.

Tänavu aprillis vastu võetud seadusemuudatus ütleb, et agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.