Ida-Virumaa inimesed on kõige vähem rahul oma eluga

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdes riigikogus, et Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti on kõige mahajäänumad piirkonnad Eestis. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaa elanikest on oma eluga rahul või pigem rahul 59 protsenti, mis on kõige väiksem näitaja võrreldes teiste Eesti maakondadega, ilmneb värskest Eesti inimarengu aruandest.

Ida-Virumaa erines oluliselt teistest maakondadest, sest eelviimasel kohal oleval Võrumaal oli see määr 70 protsenti. Kõige enam eluga rahul inimesi elab Läänemaal − 82 protsenti.

Eluga rahulolu peatüki koostajad Mare Ainsaar ja Kenn Konstabel märkisid, et Ida-Virumaa puhul on madalam rahulolu suures osas seletatav sotsiaal-majanduslike erinevustega, nagu näiteks sissetulek ja haridus.

Nad märgivad ka, et eluga rahulolu Eestis sõltub inimese vanusest, sissetulekust, tervisest, tööalasest staatusest ning mitmest muust tegurist. Näiteks 2022. aastal mõjutasid eluga rahulolu enim mitmed vaimse tervise tegurid, näiteks kalduvus depressiivsusele, koroonastress ning optimism ja lootusrikas tulevikuvaade. Tööstaatus ja sissetulek koos mõjutavad eluga rahulolu enam kui demograafilised tegurid. Tervis on rahulolu mõjutajana omakorda tähtsam kui sissetulek.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdes teisipäeval riigikogus, et suur osa Eesti majandusest, töökohtadest ja tööjõust on koondunud Tallinna ja Harjumaale. "Suurim on mahajäämus Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus on ka kõige kõrgem tööpuuduse tase. Murekohaks on ka vähenenud töövõimega inimeste suur osatähtsus tööealiste seas," ütles ta.

Kolmapäevase seisuga oli töötuse tase Ida-Virumaal tõusnud 12,9 protsendini. Valgamaal oli see 12,7 protsenti ja Eestis keskmiselt 8,2 protsenti.