Millised on erakondade pensionilubadused ja kui palju need maksavad

Pensionitõusud on riigi rahakotile ühed kulukamad valimislubadused. Foto: Aivar Aotäht / Scanpix

Rahandusministeeriumi koostatud ja 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi täiendusena anname ülevaate programmides sisalduvatest pensioniteemalistest lubadustest ja sellest, kui kulukad need riigi rahakotile on.

Erakondade pensionilubadusi on palju, mõned on paremini hinnatavad kui teised. Valimislubaduste analüüsis jäid mitmed lubadused meiepoolse rahalise hinnanguta, näiteks "kehtestame lesepensioni", "kehtestame tööandjapensioni", "toetame pensioniks säästmist", "laiendame pensioni investeerimiskonto kasutamise võimalusi".

Mitmed pensionilubadused on meil siiski saanud konkreetse rahalise hinnangu, millest alljärgnevalt ülevaate teengi. Enamik neist on lubadused tõsta erakorraliselt pensione, kuid mitte ainult.

Erakorraline pensionitõus

Kehtiva riigieelarvestrateegia kohaselt püsiks keskmine pension 39% juures keskmisest palgast, tõustes 2026. aastaks 826 euroni, ja sotsiaalmaksust I samba pensioniks puudujääv osa ulatuks 230 mln euroni. Järgnevate erakondade lubaduste täitmisel kasvaks keskmine pension 47-57%ni keskmisest palgast, aga oluliselt suureneks ka sotsiaalmaksust I samba pensioniks puudujääv osa, ulatudes 2026. aastal 840 mln eurost kuni 1480 mln euroni.

Reformierakond lubab tõsta pensione nelja aastaga 400 euro võrra. Keskerakond lubab 2027. aastaks 1000eurost pensioni.

Eeldasime, et 2027. aasta algul erakorralist tõusu ei ole, seega peaks pension 1000 euroni tõusma juba 2026. aasta 1. aprillil. Sel juhul on need kaks lubadust hinnangu mõttes samaväärsed − mõlemal juhul tuleks pensione perioodil 2024-2026 1. jaanuaril erakorraliselt tõsta umbes 50 euro võrra.

2024. aastal suurendaks see riigi kulutusi umbes 200 mln euro võrra ehk 0,5% SKPst. See kulu kasvab järgneval aastal ning tõuseks 2026. aastaks 610 mln euroni ehk 1,4%ni SKPst. Antud lubaduste täitmisel tõuseks keskmine pension 2026. aastaks 47%ni keskmisest palgast.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubab tõsta pensioni 50%ni keskmisest palgast või 1200 euroni.

Lähtusime mõjuhinnangus esimesest, mis tähendas keskmise pensioni tõusu 1060 euroni 2026. aastaks. Sel juhul tuleks pensione perioodil 2024-2026 1. jaanuaril erakorraliselt tõsta 70 euro võrra. 2024. aastal oleks riigi kulu 270 mln eurot ehk 0,7% SKPst ja 2026. aastaks tõuseks see 830 mln euroni ehk 1,9%ni SKPst. Keskmine pension tõuseks 2026. aastaks 50%ni keskmisest palgast.

EKRE lubadus tõsta pensione 1200 eurole 2026. aastaks on riigile kõige kulukam − enam kui kaks korda kallim Reformierakonna ja Keskerakonna lubadusest.

See tähendaks pensionide erakorralist tõstmist perioodil 2024-2026 1. jaanuaril 110 euro võrra. 2024. aastal oleks riigi kulu 415 mln eurot ehk 1,1% SKPst ja 2026. aastaks tõuseks see 1250 mln euroni ehk 2,9%ni SKPst. Keskmine pension tõuseks 2026. aastaks 57%ni keskmisest palgast.

Selliste ulatuslike pensionitõusude puhul tuleb arvestada mitme muu kaasneva efektiga riigi rahandusele. Näiteks suureneb riigieelarvest eraldisena Eesti haigekassa (uue nimega tervisekassa) eelarvesse kantav 13% mittetöötavate vanaduspensionäride pensionide kogusummast (edaspidi haigekassa eraldis). Kasvab ka tulumaksu laekumine riigieelarvesse ning samuti viivad eelduslikult pensionärid suure osa tõusnud pensionidest poodi, mille tõttu laekub riigile rohkem tarbimismakse. Samuti eeldasime, et säilib käesolevast aastast jõustunud maksuvaba tulu vanaduspensionieas, mis tagab, et keskmine vanaduspension on maksuvaba.

Pensioni alampiir ja 13. pension, maksusoodustused ning pensioni lastelisa

Tuleb rõhutada, et lubaduste mõju on hinnatud eraldiseisvana ehk lubaduste koosmõjuga ei ole arvestatud. Seega, kui erakond lubab lisaks erakorralisele pensionitõusule ka pensioni alampiiri tõstmist, võib esimene lubadus aidata täita osaliselt ka teist lubadust, mistõttu teise lubaduse kulu võib olla väiksem. Kiiresti kättesaadavate andmete puudusel ei ole mõnel juhul arvestatud haigekassa eraldise mõjuga ega teiste sotsiaaltoetuste mõjuga.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubab kehtestada pensioni alampiiriks 400 eurot kuus, kuid mitte vähem kui kahekordne toimetulekupiir. Lubaduse mõju hindamisel lähtusime hetkel kehtivast toimetulekupiirist, mis on üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Alla 400eurost pensioni saavate inimeste arv on 2024. aastal umbes 12 800. Arvestasime tarbimismaksude mõjuga, kuid ei arvestanud haigekassa eraldise mõjuga. Tulumaksu mõju ei ole, kuna keskmine pension on maksuvaba. Võivad väheneda teiste sotsiaaltoetuste kulud, millega ei ole arvestatud. Riigi kulu 2024. aastal on ligi 10 mln eurot.

Reformierakond lubab tõsta rahvapensioni sotsiaalharta miinimumpensioni tasemeni. Sotsiaalharta miinimumpensioni nõue on vähemalt 40% mediaannetosissetulekust. Statistikaameti palgarakenduse järgi oli 2022. aasta III kvartalis mediaansissetulek 1413 eurot.

Palgakasvu arvestades ulatub see 2024. aastal 1593 euroni ja neto mediaanpalk on 1300 eurot, millest 40% on 520 eurot. Arvestasime kõigi pensionäridega, mitte ainult rahvapensioni saajatega, sest on vähe tõenäoline, et staažinõudeid täites oleks loogiline saada väiksemat pensioni kui neid mitte täites.

Alla 520 eurost pensioni saavate inimeste arv on 2024. aastal umbes 20 600. Arvestasime tarbimismaksude mõjuga, kuid ei arvestanud haigekassa eraldise mõjuga. Tulumaksu mõju ei ole, kuna keskmine pension on maksuvaba. Võivad väheneda teiste sotsiaaltoetuste kulud, millega ei ole arvestatud. Riigi kulu selle muudatuse tulemusel oleks 2024. aastal ligi 22 mln euroni.

EKRE lubab maksta hinnatõusu kompenseerimiseks alla keskmise pensioni saavatele pensionäridele aastas ühe lisapensioni ehk 13. pensioni. Lubaduse mõju on hinnatud 2024. aasta kohta, mil keskmine pension on 755 eurot kuus. Sellest väiksemat pensioni saab umbes 155 000 inimest. Arvestatud on tarbimismaksude mõjuga, kuid ei ole arvestatud haigekassa eraldise ega tulumaksu mõjuga.

Mõju valitsussektori positsioonile ulatub meie hinnangul 2024. aastal 80 miljoni euroni ehk 0,2%ni SKPst. Meetmel on järsk aste − nt ühe euro alla keskmise pensioni saav inimene saab 13. pensioni, aga vaid ühe euro temast enam saav pensionär seda ei saa. On tõenäoline, et erakond seda päris nii mõelnud ei ole ja praktikas tuleks selline lisapension disainida kuidagi teisiti.

Eesti 200 lubab toetada pensioniealiste vabatahtlikku tööturule jäämist maksusoodustuste kaudu. Näitena hindasime vanaduspensioniealiste tulumaksu 10%lise vähendamise mõju. Vanaduspensioniealistelt laekuv tulumaks on 2024. aastal 190 mln eurot. Mõju valitsussektori positsioonile, arvestades tarbimismaksude mõjuga, ulatub 2024. aastal 16 miljoni euroni.

Tuleb arvestada, et vanaduspensioniealistele kehtib alates 2023. aastast üldisest maksuvabast tulust (654 eurot) kõrgem maksuvaba tulu (704 eurot), mis on seotud keskmise vanaduspensioniga. Lisaks ei sõltu see sissetulekute suurusest (kõigil vanaduspensioniealistel on maksuvaba tulu 704 eurot). Erinevate uuringute kohaselt peetakse pensionäride tööjõu pakkumist väheelastseks, mistõttu ei suuda lisatöökohad katta maksukoormuse langusest tulenevat tulu kadu. Tulumaksulangetus võib vähendada juba praegu töötavate pensionäride töötunde.

Isamaa lubab läbi viia perepõhise pensionireformi, suurendades lapse eest ettenähtud 3,5 aasta koefitsiendilise pensionilisa 7 aastakoefitsiendini. Eeldasime, et pensioni lastelisa suurendatakse alates 1. aprillist 2024. Arvestasime haigekassa eraldise, tulumaksu ja tarbimismaksude mõjuga.

Lisatarbimise mõju on umbes 0,2% 2024. aasta SKPst. Mõju valitsussektori positsioonile, arvestades IKT ja ülalpidamiskuludega, ulatub 2024. aastal 112 miljoni euroni ehk 0,3%ni SKPst. Esimene täisaasta mõju 150 miljonit eurot avaldub 2025. aastal ja 2026. aastal tõuseb see 160 miljoni euroni ehk 0,4% SKPst. (Rahandusministeeriumi blogi)