Riik on Ida-Virumaa koolide uuendamisele kõige suuremat tähelepanu pööranud

Põhjarannik
Copy
Jõhvi põhikool sai valmis läinud aastavahetuse paiku. Foto antud arvamusloo juures illustratiivne.
Jõhvi põhikool sai valmis läinud aastavahetuse paiku. Foto antud arvamusloo juures illustratiivne. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Riik on Ida-Virumaale suunanud kõige rohkem Euroopa regionaalarengu fondi raha koolimajade uuendamiseks ja renoveerimiseks. See on olnud teadlik tegevus ning lähtub siinsete vanade koolimajade kehvast seisust ja rahvastiku arvu muutusest.

Kui praegu on rohkem fookuses olnud üldhariduskoolidele uute hoonete ehitamine, siis juba aastaid tagasi hakati pihta kahest kolledžist: Virumaa kolledži õpilaskodu Kohtla-Järvel renoveeriti ja uuendati kolledži õppebaasi ning Narva vanalinna kerkis täiesti uus kolledžihoone. Korda on tehtud ka Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õppekohad Jõhvis, Sillamäel ja Narvas.

Mujale kooliinvesteeringuid ei tee

Haridus- ja teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar ütles, et Ida-Virumaa on fookuses olnud koolivõrgu uuendamise meetme väljatöötamisest alates. "Vaadates uut rahastusperioodi, mis on küll avanenud, kuid kus me pole jõudnud investeeringute kavani, jätkubki põhikoolivõrgu korrastamine eurorahaga ainult Ida-Virumaal. Üheski teises maakonnas me põhikoolivõrgu korrastamise projekte enam ei tee," sõnas ta.

Eestikeelsele õppele ülemineku raames on riik üle võtnud ainult Ida-Virumaa koole ning seda on tehtud Lüganusel, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Narvas. "Loomulikult kaasneb ülevõtmise ja koolivõrgu korrastamisega ka investeeringukohustus."

Riisaare sõnul on Ida-Virumaa omavalitsustega ligi poolteist aastat peetud kõnelusi, et välja sõeluda kõige vajalikumad projektid, mille puhul efekt ja kasusaajate hulk kõige suurem.

"Kahjuks peame arvestama ka seda, et ehitushinnad on läinud oluliselt kõrgemaks. Seetõttu ei saa toetatavaid projekte olema nii palju, kui me algul kavandasime. Peame ka omavalitsuste omafinantseeringuvõimekust vaatama ja tegevused õigetele aastatele panema," lausus ta.

Miks Ida-Virumaa?

Miks aga just Ida-Virumaa koolid on eelisjärjekorras riikliku tähelepanu all?

"Rahvastiku vähenemine ning ka sündimuse vähenemine on olnud Ida-Virumaal oluliselt suurem kui mujal Eestis. Teiseks vaatasime ka taristu seisukorda: kui suurel osal õpilastest on tänapäevane õpikeskkond, kui suurel osal õpilastest näiteks on tagatud ventilatsiooniga õpperuumid. Seal jäi Ida-Virumaa silma, sest taristu olukord oli keskmisest halvem," sõnas Riisaar.

Uute koolimajade rajamisega kaasneb aga kohati ka nende arvu vähenemine. "Aga see ei juhtu üleöö. Kui ühe hoone lammutame ja uue asemele ehitame, siis ülejäänud koole ei saa kohe kinni panna − nad peavad ikkagi järk-järgult oma tegevuse selles hoones lõpetama, andes kvaliteetset haridust. Ei saa teha uutes hoonetes kahte vahetust ainult selle tõttu, et taristut kokku tõmmata, vaid peame vaatama pikemas perspektiivis. Investeerime ikkagi 30-50 aasta vaates, aga praegused õpilased peavad samuti saama kooli kvaliteetselt lõpetada," rääkis Riisaar.

Kuigi riik võttis tänavu märtsis viimasena üle kolm Lüganuse valla kooli (Lüganuse kool, Kiviõli vene kool ja Kiviõli I keskkool), ei ole see Riisaare sõnul praegusel juhul olukord, kus kolmest koolist saab üks.

​Ida-Virumaale tehtud haridusinvesteeringud

Rahastusperiood 2004-2006

  • Narva kutseõppekeskuse õppehoone rekonstrueerimine ja juurdeehitused, õppehoone sisustamine: ELi toetus 2 700 682 eurot
  • TTÜ Virumaa kolledži õpilaskodu renoveerimine ja sisustamine ning õppebaasi uuendamine: ELi toetus 2 419 430 eurot
  • Narva kutseõppekeskuse õppehoone rekonstrueerimise II etapp: ELi toetus 533 880 eurot

Rahastusperiood 2007-2013

  • Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse praktikamaja ehitamine ja sisustamine: ELi toetus 7 230 619 eurot
  • Tartu ülikooli Narva kolledži õppehoone ehitamine: ELi toetus 6 545 506 eurot

Rahastusperiood 2014-2020 (projektid veel osaliselt töös)

  • Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ehitamine: ELi toetus 5 612 998 eurot
  • Jõhvi vene põhikooli rekonstrueerimine: 2 865 307 eurot
  • Narva riigigümnaasiumi ehitamine: ELi toetus 14 842 383 eurot
  • Narva eesti riigigümnaasiumi õppehoone ehitamine: ELi toetus 9 922 663 eurot
  • Kohtla-Järve Kesklinna põhikooli hoone osaline lammutamine ja uue õppehoone ehitamine: ELi toetus 9 226 039 eurot
  • Narva Kesklinna gümnaasiumi ümberkorraldamisel tekkiva põhikooli õppehoone ehitamine ja sisustamine: ELi toetus 5 000 000 eurot
  • Jõhvi põhikooli ehitamine: ELi toetus 4 756 483 eurot
  • Sillamäe Vanalinna kooli uue hoone ehitamine: ELi toetus 3 780 738 eurot
  • Jõhvi gümnaasiumi koolihoone ehitamine: ELi toetus 3 900 000 eurot

"Lüganuse on eraldi juhtum. Oleme lubanud, et 1. septembrist võtame koolid üle olemasoleval kujul ja esimesel õppeaastal vaatame, kuidas tagada olemasolevatele õpilastele kvaliteetne haridus ja eestikeelsele õppele üleminek. Seejärel teeme tegevuskava, vaadates pealetulevaid esimesi klasse. Pikas plaanis ei näe me, et Kiviõli vene kooli hoonesse oleks mõistlik investeerida, mistõttu ei saa teda enam väga kaua kasutada," sõnas Riisaar, lisades, et Lüganuse kooli, mille sulgemise vastu kogukond vallaga suisa kohtulahingut pidas, ei võta riik kindlasti üle selleks, et teda kinni panna.

"Nii Lüganuse kui Maidla puhul loodame, et kohalik kogukond hakkab neid koole rohkem valima oma lastele," ütles ta.

Tulevikus saab koole juurde ehitada

Kui rääkida koolide arvu vähendamisest, siis peetakse pigem silmas Narvat ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosa. Viimases on praegu kolm põhikooli ning on otsustamise koht, kas nende asemele ehitada sinna kaks väiksemat või üks suurem uus maja. Oma mõju on siin ka Kohtla-Järve võimalikul koostööl Jõhviga, kus on praeguseks koolivõrk juba korrastatud.

Kui riik korrastab Ida-Virumaal praegu haridust nii, et vanad ja suured koolimajad lammutatakse ja asemele ehitatakse uued, mis arvestavad rahvastiku vähenemist, siis mis saab olukorras, kui see arv peaks näiteks rohepöörde ja suurinvesteeringute mõjul maakonnas taas tõusma hakkama? Näiteks Jõhvi uus põhikooli hoone kipub juba praegu kooliperele kitsaks jääma, sest paljud venekeelsed pered tahavad oma lapsed panna eestikeelsesse põhikooli.

"Me ei osanud võib-olla täies mahus neid muutusi või sõda Ukrainas ette näha, aga arutame küll seda, mis juhtub siis, kui rahvastiku arv pöördub tõusule, ja mis aastal see võiks toimuda. Aga praegu jääme selle juurde, et suuri tüüpprojekti järgi tehtud hooneid ei ole mõistlik sellel eesmärgil alles hoida," ütles Riisaar. Tema sõnul on pigem mõistlik ehitada uued hooned, kui demograafiline pööre peaks toimuma. "Me ei saa igaks juhuks uusi hooneid ette ehitada, sest neid tuleb ka ülal pidada, aga peame olema selleks valmis, et mingitel aastatel tuleb uusi koole juurde ehitada."

Uute koolihoonete rajamisel lähtutakse sellest, et on avatud ühine õpperuum, hoones on vähe monofunktsionaalseid ruume, ruumid on pidevalt ristkasutuses ning pole pimedaid kitsaid koridore ja nurgataguseid.

Just sellise koolimaja sai endale Jõhvi põhikool, mis aastavahetuse paiku oma ajutiselt pinnalt uutesse ruumidesse kolis.

"Tundub, et sellel majal on hea aura. Õpilased tahavad siin olla ja kui tundide lõppedes tuleb näiteks huviringide algust oodata, siis ei kiirustata majast ära, vaid jäädakse siia. Meil on selline avatud raamatukogu ja lapsed on siin hakanud rohkem lugema," rääkis kooli direktor Liina Mihkelson.

Tema sõnul on maja valmimisel arvestatud ka kooli vajadusi ja soove.

Foto: Reklaam
Tagasi üles