:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2023/04/13/15254768t1hfef8.jpg)
Veel hiljaaegu Eesti enim reostunud jõgede hulka kuulunud Purtse jõkke tulevad juba kalad tagasi.
Sisuturundus
Purtse jõest kaevati nelja aastaga välja tohutu kogus õlitehaste jääkreostust
Purtse jõge saastati kõige rohkem 1930. − 1980. aastatel. Selleks ajaks, kui jõe puhastamisest tõsisemalt rääkima hakati, oli Purtse jõest saanud üks Eesti hullemini reostunud vooluveekogusid.
Lüganuse piirkonna inimesed olid aastaid oodanud ja lootnud, et jõega ometi midagi ette võetaks.
2019. aastal jõuti keskkonnaministeeriumi eestvõttel jutust tegudeni.
Puhastamine algas fenoolisoost
14 hektaril laiunud fenoolisoosse oli aastakümnetega kogunenud Kohtla-Järve poolkoksimäest nõrgunud saaste. Reostunud osast kokku kogutava vee suunas puhastustöid tegema valitud Pinnasepuhastuse OÜ Kohtla-Järve puhastusseadmetele, puhas vesi juhiti kraavidega reostunud alast mööda Varbe peakraavi. Nõnda piirati Purtse jõkke uue reostuse lisandumist.
Järgmisena võeti käsile kõige mahukam osa, Vahtsepa kraav ja Kohtla jõgi.
Vesi juhiti tööde ajaks kraavi
Et jõepõhjast reostunud pinnas kätte saada, tuli jõesängi kõrvale kaevata lõikude kaupa ajutisi möödavoolukraave, kuhu vesi kopatööde ajaks jõest ära suunata. Kui jõelõik puhtaks ja korda sai, lasti vesi sinna jälle tagasi ja kraavid aeti järgemööda kinni.
Viimase lõigu jaoks tuli kraavi asemel hoopis maantee alla ajutiselt möödavoolutoru paigaldada, sest Lüganuse asulas polnud kraavi jaoks lihtsalt kohta.
Kohtla jõe tarvis kaevati üle kolme kilomeetri ka päris uut jõesängi − kohas, kus looduslik säng oli soisel alal ja nõnda hullusti reostunud, et selle kordategemine projekti sisse ei mahtunud. Nii juhitigi jõgi sellest hullust kohast lihtsalt mööda.
Uuele jõesängile rajati lookekohad ja tekitati jõepõhja pandud kivide abil tehiskärestikud, et kaladel oleks tulevikus soodsad kudemistingimused ja kogu ala ilme oleks võimalikult looduslähedane.
Kohtla jõe äärsed elanikud: pilt on ilus, aga vesi võiks veel puhtam olla
Aivar RAUDSEPP: Jõgi tehti muidugi ilusaks ja pilt on viisakam, aga vesi päris läbipaistev ikka ei ole. Käin iga päev jõe ääres, mõnel hommikul on kaldad vahused. Päris kõike pigi nad kaldalt kätte ei saanud, aga sellega ei anna võrreldagi, mis siin enne oli.
Mul endal on ujumise jaoks tiik, aga naabrinaine käib nüüd küll jões ujumas. Varem ei kannatanud sinna sissegi minna.
Juhan PÄRTNA: Vesi on jões puhtam, aga Varbe kraavist tuleb fenoolisoo poolt ikka mingit kahtlast tumedat vedelikku sisse. Vahtsepa kraavi mööda tuleb puhas vesi. Asi on palju parem sellega võrreldes, mis enne oli. Kalu polnud jões enne üldse, nüüd olen pisikesi juba näinud. Minu ojaski on kala sees.
Ja küll on hea, et Lüganuse mõisatiik ka puhtaks tehti, kuigi see alguses plaaniski polnud. Ega seda hiljem keegi eraldi oleks puhastama hakanud, nüüd on ikka ilus vaadata.
Reostunud pinnas viidi poolkoksiprügilasse
Kõik need tööd tehti Purtse jõe huvides − et sinna uut reostust juurde ei läheks −, ent Purtse jõe enda puhastamine hõlmas vaid 1,4 kilomeetrit Püssi ja Lohkuse paisu vahel. See oligi jõe kõige hullemini reostunud lõik. Vee väljapumpamist tuli seal eriti põhjalikult kavandada, et tollal veel töötanud Repo Vabrikud oma vajaliku veekoguse kätte saaks.
Kogu jõgedest välja kaevatud reostus koondati Püssi alajaama juurde rajatud eeltöötlusplatsile, kus see mõnda aega tahenes, ning veeti sealt 2022. aasta lõpuks Viru Keemia Grupi poolkoksiprügilasse.
Viimase tööna jõuti tagasi algusse ehk fenoolisoosse, kus seati tööle pumpla ja survetorustik, mille abil reostunud vesi puhastusseadmetele pumbatakse.
Töö jätkub Erra jõega
Purtse jõe puhastamine oli unikaalne projekt, ütles keskkonnaministeeriumipoolne projektijuht Raimo Jaaksoo.
"Kogemust, kuidas voolavast veekogust nii mahukat reostust eemaldada, polnud meil endal ega olnud seda võtta ka teistest riikidest."
Juba praegu võib öelda, et kaladele paistavad uued elutingimused sobivat ning loodus jõgede kallastel taastub.
Tööde järgmine etapp läheb lahti juba lähikuudel: ühtekuuluvusfondi toetusega puhastatakse jääkreostusest 1,3 kilomeetrit Kiviõli kraavi ja 2,7kilomeetrine lõik Erra jõest.
Eemisel aastal puhastati Life IP CleanEsti projekti raha toel 2,4 kilomeetrit Erra jõge.
/nginx/o/2023/04/13/15254769t1h5b0f.jpg)
Purtse ja Kohtla jõe puhastamine arvudes
- Puhastati 12,6 km vana jõesängi.
- Rajati 3,47 km uut jõesängi.
- Kaevati välja ligemale 9000 kalluritäit reostunud pinnast, valdav osa sellest Kohtla jõest.
- Tööd läksid maksma 21 miljonit eurot, millest 85% rahastas Euroopa Ühtekuuluvusfond, 15% tuli SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest.
/nginx/o/2023/04/13/15254728t1hb6a4.jpg)